Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/01/20/12883533t1h55e0.jpg)
Liibanonis juba eelmise aasta oktoobrist toimunud laialdastel meeleavaldustel lõid pinged lõkkele ja seni suuresti rahumeelselt möödunud meeleavaldused muutusid nädalavahetusel erakordselt vägivaldseks. Eile pidas surve alla sattunud president Michel Aoun kriisikõnelusi jõuametkondade juhtidega, milles pandi paika edasised plaanid meeleavaldajate tõrjumiseks.
Algselt tuli rahvas tänavatele, et seista vastu valitsuse plaanile kehtestada maks WhatsAppi ja teiste suhtlusrakenduste kasutamise eest. Maksudega seotud plaanid võeti rahva vihase reaktsiooni tõttu tagasi, kuid hiljem kasvas meeleavaldustest välja suurem liikumine, mis on suunatud poliitilise eliidi, majanduskriisi, töötuse ja korruptsiooni vastu.
Eelmise aasta oktoobri lõpus astus meeleavalduste tõttu tagasi peaminister Saad Hariri valitsus, kuid meeleavaldajad ei ole rahul sellega, et siiani pole kokku saadud uut valitsust. Valitsuse moodustamise muudab eriti keeruliseks Liibanonis kasutatav süsteem, mille kohaselt tuleb säilitada tasakaal eri usugruppide ja poliitiliste jõudude vahel. Vägivallalaine taga nähakse rahva pahameelt selle üle, et poliitikud on taas asunud probleemide lahendamise asemel võimu jagamise üle jagelema.
Vägivallalaine taga nähakse rahva pahameelt selle üle, et poliitikud on taas asunud probleemide lahendamise asemel võimu jagamise üle jagelema.
Mõttekoda Carnegie Middle East Center tõi praeguse majanduskriisi põhjusena välja just Liibanoni valitsemissüsteemi, mis on ekspertide sõnul takistanud ratsionaalset juhtimist ja loonud valitsemiskultuuri, milles domineerivad korruptsioon ja raiskamine.
19. detsembril otsustasid poliitilised leerid nimetada uueks peaministriks endise haridusministri Hassan Diabi, kuid sellest ajast saati pole õnnestunud kokku leppida ülejäänud ministrikohtade jaotuses. Kuigi Diabi lubas vastavalt meeleavaldajate soovidele täita ministrikohad sõltumatute ekspertidega, ei ole sellega nõus teised poliitilised leerid.
Nädalavahetusel vallutas vägivallalaine pealinna Beiruti. Parlamendihoone juures loopisid protestijad märulipolitseinike pihta kive ja pürotehnikat ning püüdsid politseinike liinidest liiklusmärkidega rammides läbi tungida. Märulipolitsei vastas omakorda veekahuri, pisargaasi ja kummikuulidega. Kokku sai nädalavahetuse jooksul Beirutis viga rohkem kui 540 meeleavaldajat ja julgeolekujõudude liiget.
Inimõigusorganisatsioonid on aga Liibanoni julgeolekujõudude liigse jõukasutuse hukka mõistnud, väites, et politseinikud on peksnud meeleavaldajaid pähe, näkku ja suguelundite piirkonda. Human Rights Watch süüdistas märulipolitseinikke muu hulgas meeleavaldajatele kummikuulide silma tulistamises ning haiglates ja mošees inimeste ründamises.