Holokausti eitavad äärmuslased häirivad ekskursioone Buchenwaldi koonduslaagris (3)
/nginx/o/2020/01/23/12889583t1h4fc4.jpg)
Paremäärmuslased on hakanud end sokutama Ida-Saksamaal asuvat endist Buchenwaldi koonduslaagrit külastavate ekskursioonigruppide sekka ning esinevad ringkäikudel holokausti toimumist eitavate seisukohtadega.
Weimari linna veerel asuva Buchenwaldi memoriaali direktor ja ajaloolane Volkhardt Knigge rääkis ajalehele Neue Westfälische, et neonatsid on asunud tahtlikult ja ettekavatsetult häirima ekskursioone endises surmalaagris.
«Üha sagedamini leiame külalisteraamatust sissekandeid, kus väidetakse, et natsism ja koonduslaagrid olid mõistlikud ja sakslastele kasulikud asjad,» jutustas Knigge. Muuhulgas on ta avastanud sissekannete seast seisukohti, et kui «koonduslaagrid tegutseksid veel praegu, poleks välismaalastega muresid».
Knigge sõnul ühinevad neonatsid memoriaali külastavate turismigruppidega ning seavad valjuhäälselt kahtluse alla giidi esitatud fakte ja numbreid või eitavad üldse holokausti toimumist. Knigge kirjeldusel jäädvustatakse need väljaastumised sageli videole, nii et äärmuslased saavad need hiljem postitada internetti, et tõsta oma mainet neonatslikes ringkondades.
Buchenwaldi koonduslaagris tapeti üle 56 000 inimese.
Ajaloolase hinnangul on ajalooline teadlikkus kadumas ning sellega koos inimeste demokraatlik ja poliitiline suunataju.
Häirimiste tulemusel on memoriaalkeskus karmistanud käitumisjuhiseid külastajatele ning koolitanud personali tegutsema olukorras, kus äärmuslased üritavad tegevusi segada.
Buchenwaldi koonduslaagris tapeti enne Teise maailmasõja lõppu üle 56 000 inimese. Paljud surid piinamise, meditsiinieksperimentide, haiguste ja nälja tulemusel.
Kunagises koonduslaagris on mitmel puhul varem korraldatud antisemiitlikke rünnakuid.
1996. aastal saabusid neonatsliku Natsionaalsotsialistliku Põrandaaluse Liikumise (NSU) liikmed natsisõjaväelaste vormides Buchenwaldi laagri territooriumile. 2010. aastal häkkisid paremäärmuslased memoriaalkeskuse veebilehte.