Ramuel Tafenau on trummar ja plaadi autor, aga selle toormaterjal sündis peamiselt tema käe all hoopis klaveril ning trummisoolosid siit ei leia. Tema enda sõnul polnudki eesmärk näidata oma tehnilist üleolekut, vaid tunnetuslik kulgemine, ja seda võib ka kuulates tõdeda. Ta tunnistab, et trummaril on mõneti raske sedaviisi muusikat nooti panna. Ta on pigem piloot. Diskreetsus on voorus.
Tellijale
Nädala plaat. Seltskondlikuks kasutamiseks
Kui piloodist juba juttu, siis kirjeldamaks üldist kõlafooni, kangastub silme ette, justkui oleks Igor Garšnek ja kadunud Nevil Blumberg Klaabu taas kosmosesse saatnud, kuigi kumbki neist Avo Paistiku multifilmile muusikat ei teinud.
Lihtsalt Tafenau bänd seob albumi nii tugevalt Eesti põhjamaise fusion/jazz rock’i traditsioonidega. Ehedaimal kujul näitab seda plaadi järjekorras teine, veidi funkilik ja kitarrikeskne pala „Kohatu“. Jääb kuulaja otsustaja, kas nimi õigustab lugu, aga tolles loos teeb ka piloot kõrvujääva soolo trummidel.