Kuidas diiselmootor David Bowiele laulukest laulis

David Bowie Foto: RALPH GATTI/AFP

Seitsmekümnendatest on räägitud kui kümnendist, mil maailm hakkas kokku tõmbuma. Ameerikas on seda tihti iseloomustatud selliste märksõnadega nagu illusioonide purunemine, paranoia, orientiiride kadumine, igavus jne. Ka hakati sel ajal rääkima ühest praegusaja tähtsaimast teemast – ökoloogilisest kriisist.

David Bowie oli selle kümnendi olulisim popstaar ja tema 70ndate algust tähistas kõige suurema plahvatusena Ziggy Stardusti nimelise karakteri loomine. Zig­gy oli tulnukast biseksuaalne rokkstaar, kes tuli maailma päästma, küll ainult selleks, et see viie aasta pärast ikkagi häviks ja seda loodusressursside ammendamise tõttu. Ziggy kuulsus sai talle ka saatuslikuks. Pärast Ziggyt üritas Bowie uue karakteriga välja tulla ning mõne aasta jooksul käis neid läbi päris mitu, ükski neist nii tugevalt kanda ei kinnitanud. Seegi võis tähendada ajastule omaselt kadunud orientiire ja suuremaid narratiive. 1974 võttis ta ette sõidu Ameerikasse, et esineda Hollywoodis, maailma suurimas illusioonimasinas, ja selle südamikus Universal Amphitheateris. Kuid enne Hollywoodi sõitis ta autoga läbi Ameerika. Bowie reisist tehti režissöör Alan Yentobi juhatusel dokfilm pealkirjaga „Cracked Actor“, mis tõlkes võiks olla „mõranenud näitleja“, ja esilinastus see 1975. aasta jaanuari lõpus BBCs. Kui reastatakse kõigi aegade parimaid muusikadokfilme, siis näeme neis nimekirjades sageli ka seda filmi, ja miks mitte.