Soome lahest leiti Mehhiko päritolu karp ja hulkharjasuss

Laonome xeprovala.

FOTO: Jonne Kotta

Eelmisel aastal käivitunud Eesti, Venemaa ja Soome ühisprojekt Soome lahe kaitseks viis mereuurijad kahe uue liigi avastamiseni.

Nimelt leiti Soome lahe idaosast merekarp Rangia cuneata ja hulkharjasuss Laonome xeprovala. Merekarp pärineb Mehhiko lahest, hulkharjasussi päritolu pole teada ning liiki kirjeldati esmakordselt Eesti teadlaste poolt.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul võisid mõlemad siia saabuda laevade ballastiveega. «On üllatav, et Mehhiko lahe soojadest tingimustest pärit karp saab hakkama ka Läänemere magedas ja jahedas vees. Karbid on tuntud kui head vee filtreerijad, aga nende tuleku üle on veel vara rõõmustada. Meile on veel teadmata, kuidas nad Soome lahes käituvad ning kas hakkavad võõrliikidele omaselt hõivama kohalike liikide elupaiku,» märkis Andresmaa.

Kuigi uute võõrliikide leidmine Soome lahest pole hea uudis, tuleb tunnustada riikidevahelist teadlaste koostööd, et info uute võõrliigileidude kohta paremini levib.

Projektijuht Jonne Kotta TÜ Eesti Mereinstituudist sõnul jõudis Mehhiko lahest pärinev riimveeline setetesse kaevuv hõljumtoiduline karp Euroopasse 2005. aastal Antwerpeni sadama kaudu ning Läänemerre levis liik viis aastat hiljem. 2014. aastal nähti teda juba Pärnu lahes.

«Karbid suudavad igapäevaselt läbi filtreerida olulise osa nende kohal paiknevast veesambast ning sel moel parandada merevee kvaliteeti. Mehhiko lahes on karpi ajalooliselt toiduks korjatud, see on väärtuslik toiduobjekt ka kaladele. Hetkel on karbi asustustihedus Läänemere kirdeosas hõre, kuid muutuva kliima tingimustes võib see oluliselt suureneda,» rääkis Kotta.

Teise uue leiuna avastati välitööde käigus Soome lahe idaosast hulkharjasuss Laonome xeprovala. Varem on Kotta sõnul sama liiki leitud 2009. aastal Hollandi jõgedest, kanalitest ning suudmealadelt kui seni tundmatut hulkharjasussi. «Sama liigi isendeid leidsime 2012. aastal ka Pärnu lahest ning Aasovi merest. ADRIENNE projekti välitööde käigus saime teada, et nüüd on see liik jõudnud ka Soome lathe,» märkis Kotta.

Laonome suurendab meresetete stabiilsust. Kuna liik on meil väga arvukas, siis ta on meil arvatavasti oluliseks toiduobjektiks teistele selgrootutele ning kaladele. Tihenev konkurents toidu pärast võib vähendada samasuguse toitumisviisiga kohalike selgrootute liikide arvukust ja põhjustada isegi nende kadumist.

2019. aasta kevadel Venemaa ja Soome ekspertidega käivitunud ühisprojekti ADRIENNE eesmärk on lahendada olukord, kus kolmes Soome lahe äärses riigis kasutatakse mereuuringutel erinevaid uurimis- ja hindamismetoodikaid ning andmed on laiali eri andmebaasides. Projektiga pannakse paika ühtne metoodika, mille alusel koondatakse olemasolevad andmed kooskasutatavaks ning kaardistatakse ja modelleeritakse Soome lahe mereelupaigad ning liikide levik. Projekti lõppeesmärk on luua otsustusmudel, mis võimaldab hinnata erinevate inimtegevuste kumulatiivset mõju Soome lahe tundlikule mereökosüsteemile ning milline roll elustiku seisundile on muutuval kliimal.

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist rahastatav projekt kestab kolm aastat kuni 2022. a märtsini. Projekti juhtpartner on TÜ Eesti mereinstituut, teised partnerid on keskkonnaministeerium ja Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi Teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalevad Soome Keskkonnakeskus (SYKE), Kotka Merendusuuringute Keskus, Peterburi Loodusvarade, keskkonnakaitse ja ökoloogia komitee ning Venemaa Geograafiaühingu Peterburi oblasti osakond.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles