Mihkel Kärmas ordeni saanud Vahur Kersnast: ebamaine ja normiväline legend

Vahur Kersna.

FOTO: Andres Lepasar

Legend. Ebamaise tahtejõuga. Visionäär. Nii kirjeldab «Pealtnägija» saatejuht Mihkel Kärmas oma endist pikaaegset töökaaslast Vahur Kersnat, kes pälvis president Kersti Kaljulaidilt Valgetähe IV klassi ordeni.

«Mis me räägime, tegemist on legendiga. Mehega, kes võttis teatepulga üle Valdo Pandilt ja Urmas Otilt ja teistelt korüfeedelt. Tema kannab seda tõrvikut praegu edasi,» ütleb Kärmas Kersna kohta.

«Aga kui me räägime Kersnast kui ajakirjanikust, siis on ju fakt, et ta – ma nüüd ei taha öelda, et täitsa ainuisikuliselt –, on peamine, kes uuendas või lausa kloppis nõukogude Eesti žurnalistika puhtaks ja tõi selle 1990ndatesse,» lisab Kärmas.

Üks neist «puhtaks klopituist» oli Kärmase sõnul «Monoloog tundmatuga», saatesari, mis oli Eesti Televisiooni eetris 1990/1991 hooajal ning mis esimest korda käsitles põhjalikumalt kohalikke ufojuhtumeid. «Need ufolood olid toona ebamaiselt populaarsed, tohutult normivälised.»

Kärmas lisab, et tegelikult oli teisigi uskumatuid teletempe, mis olid oma ajast ees, kuni siis moodsamate aegadeni välja. «Kuni «Pealtnägijani»,» jätkab Kärmas. «Tema on koos Maire Radsini («Pealtnägija» režissöör – toim) ja väiksemal määral minuga «Pealtnägija» eduloo alusepanija. Kui ühte inimest otsida, siis on selles edus kõige suurem «süü» temal ilmselt.»

Kärmas märgib, et igal juhul on Kersna ordeni ära teeninud.

Kersna liitus Eesti Televisiooni perega 1985. aastal. Ta on toimetanud ja juhtinud terve hulga saateid, lisaks juba nimetatud saatesarjale «Monoloog tundmatuga» ja «Pealtnägijale» on tema juhitud olnud veel «Noortestuudio pärastlõuna», «HTV uudised», «Õhtune Ekspress», «Reisile sinuga», «Sind otsides» ja palju muud.

1997 sai Kersna aasta eetriajakirjaniku preemia, 2004 pälvis Kuldmikrofoni. 2012 pärjati ta Valdo Pandi-nimelise ajakirjanduspreemiaga. Mullu sai ta Eesti Rahvusringhäälingu aastapreemia.

Kärmas lisab veel, et Kersnast võib rääkida palju ja erinevatel teemadel. Ka näiteks sellest, et ta on aastaid maadelnud müeloomiga ehk pahaloomulise luuüdikasvajaga. «Kohe, kui sai teatavaks see saatuselöök, et teda on tabanud selline haigus, siis ma mõtlesin, et kui keegi suudab selle alistada, siis on see Kersna, sest tal on ebamaine tahtejõud,» tunnustab Kärmas oma head kolleegi.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles