Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2024/03/01/15923375t1h6841.jpg)
/nginx/o/2020/02/03/12913164t1h8d19.jpg)
Kui palju mõtlevad juhid sellele, milline on nende töö ja töökeskkond mõne aasta pärast? Tulevikku suunatud praegustest koduülesannetest kirjutab Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemägi.
Kui küsida lasteaialapselt, kelleks ta tahab saada, siis laseb laps fantaasia valla ja vastuseks võib olla mõni amet, mis eksisteerib vaid muinasjuttudes. Uurides põhikoolinoorelt, mis tööd ta kümne aasta pärast teeb, ei pruugi ta õigesti ennustada, sest seda ametit ei ole ehk veel olemaski. Kui mõne ettevõtte juhilt küsida, milline on tema inimeste töö kolme kuni viie aasta pärast, jäävad paljud ilmselt vastuse võlgu, kuna puudub suurem pilt. Keskendutakse tänasele päevale. Fakt on aga see, et meie töötamise iseloom ja tehnoloogia areng mõjutavad seda, kuidas teeme tööd homme.
Tulevikutöö ei tähenda, et robotid võtavad meie töö sootuks ära. Mida aeg edasi, seda enam liigub rõhk toetavatele funktsioonidele ja ametite iseloomu muutumisele.
Praegu on suures muutumises peamiselt müügi- ja teenindusvaldkond: müügi internetti kolimine, iseteeninduse pealetung jms. Näiteks Elisas aitab lisaks teenindajatele klientide küsimustele vastata juturobot Annika, kes on teenindanud juba üle 100 000 inimese. See on muutnud klienditeenindaja rolli – nad tegelevad keerulisemate ja empaatilisemate töödega, milleni tehisintellekti taip ei küüni. Samamoodi on muutuste tuules meditsiini- ja logistikavaldkond. Usutavasti on üsna pea pakirobotite kõrval ka isejuhtivad sõidukid, mis pakke pikemate vahemaade taha viivad. Inimjuhi funktsioon muutub toetavaks.
Inimtöötajad tegelevad keerulisemate ja empaatilisemate töödega, milleni tehisintellekti taip ei küüni.
Need näited ilmestavad, et tulevikutöid planeerides liigub rõhk sellelt, kuidas müüa, hoopis sellele, kuidas kaasnevaid protsesse toetada – e-poe kasutajasõbralikumaks muutmisest kassapultide innovatsioonini või uudsete pakisaatmise lahendusteni.
Lisaks spetsialistidele on ka juhiamet tegemas läbi suurt muutust. Inimesed ei taha enam täita käske, vaid ise luua ja kaasatud olla. Soovitakse rohkem vastutada ja ise otsustada, kuidas teha oma tööd nii, et see oleks kõige tulemuslikum. Sellega peavad autokraatsed juhid kohanema.
Sellega kaasneb muidugi enesejuhtimise olulisus. Iseseisvuse, suurema vastutuse ja vabadusega käib töötajate jaoks kaasas oskus end distsiplineerida, aega planeerida ja otsustada, mida soovitakse teha ja kuidas arendada.
Lähiaastatel näeme rohkem ümberõppimist ja kannapöördeid. See seab tööandjatele suuremad ootused ümberõppeks. Kindlasti peaks juht rõhku panema suhtlusele, soodustades nii õpikeskkonna tekkimist.
Tulevikuametite planeerimine tähendab ka investeeringute ülevaatamist, küsides endalt, kas see on tulevikku vaatav, näiteks kas ühe konkreetse töö jaoks on kasulikum konverentsil ettekandeid kuulata või on Exceli süvaõpet vaja. Või oleks mõistlikum panustada coaching’usse, et inimene mõistaks oma arengukohti ja leiaks arenguks motivatsiooni.
Sellise pinnase loomiseks on vaja avatust ja silmaklappideta vaadet. Ettevõtted ja juhid peavad oma tegevusi pikemalt planeerima ja looma kolme kuni viie aasta tulevikuvisiooni. Ja seda peale suurte ka väikestes ettevõtetes. Neil peaks olema julgus endalt küsida, milline on minu töö mõne aasta pärast. Vaid siit edasi saavad alata edusammud, sest tänases päevas mõtlemine on eilne päev.