Aimar Altosaar: Ida-Virumaa on meie südameasi

Aimar Altosaar. Foto: Eero Vabamägi

Ajaloolises mõttes on kogu Virumaa idapoolne osa olnud suhteliselt lühikest aega naaberriigi tööstus- ja energeetikakoloonia.

Siinne elanikkond paisutati aastakümneteks mitu korda suuremaks, kui sellele maale traditsiooniliselt kohane olnuks, sest ekstensiivne tööstus ja energeetika vajasid palju töökäsi. See periood on nüüd lõppemas ning rahvastik kahaneb tasahilju Eesti piirkonnale sobilikku suurusjärku.

Järjest enam levib arusaam, et Ida-Virumaad peaks tulevikus iseloomustama mitmekesine majanduselu, milles on kasvav roll turismil ja puhkemajandusel; seda võimaldab piirkonna erakordselt rikkalik looduskeskkond ja kultuurimälestiste rohkus. Euroo­pa Liidu põnevale piirialale, mille idaserv meelitab juba praegu välisturiste heitma pilku üle jõe Venemaale, oleks kohane luua ka parimad tingimused etenduskunstide ja teiste kunstiliikide viljelemiseks. Muusika- ja kunstiharrastajate hulk on siin keskmisest kõvasti suurem – kollektiive ja huviringe on elaniku kohta Eesti keskmisest rohkem, kinnitab Rahvakultuuri Keskus.

Eestikeelse rahvastiku suurendamiseks püüab valitsus siia tuua rohkem avaliku sektori töökohti, ent kui piirkonna maine ja elukvaliteet märkimisväärselt ei muutu, siis jääb see sõelaga vee kandmiseks ning kohalike inimeste frustratsioon vaid kasvab. Meie visioon peab olema muuta Ida-Virumaa üheks Eesti ja Euroopa külgetõmbavamaks piirkonnaks, milleks tuleb aga teha senisest palju rohkem pingutusi, eelkõige investeerida piirkonna mainesse ja elukvaliteeti. Euroopa Liiduga sidustamisel ei tohiks selles piirkonnas ressursse kokku hoida, et kõik idavirulased tunneksid end väärikate eurooplastena ning mujalt Euroopast tuldaks meelsasti siia rändama ja puhkama, aga miks mitte ka investeerima.