Olgu lund või mitte, kelgukoerad kibelevad jooksma

Ain Reppo käib oma koertega palju võistlemas. Foto: Erakogu

Millega tegelevad lumeta talvel eestimaised kelgukoerad? On kärukoerad! Ja valmis rõõmust kasvõi lendu tõusma, kui tekib väikegi lootus, et õuele keeranud võõras autos on turistid, keda sõitma viia saab.

Nii tervitaski meid Pärnumaal Võlli külas Mutimuudi kelgukoerte talu hoovil rõõmus haugatuste koor.

„Jah, koertel vahet pole, kas lumi maas või mitte, nemad tahavad ikka joosta,” sõnas talu peremees Ain Reppo. „Ei ole nii, et vaid talvel saab kelgukoertega sõita, meie oleme valmistunud igasugusteks oludeks.”

Ehkki tuntud kelgukoertena, saab koerad rakendada spetsiaalselt valmistatud käru, vankri või erinevate rataste ette.

Koos kutsikatega on talus praegu 27 koera: alaska malamuudid, alaska haskid ja üks puhas linnukoer.

Perenaine Kersti rääkis, et kasvas loomaarsti peres, kus oli alati koer. Nii on tal lapsepõlvest palju ilusaid lugusid oma lemmikutest, mida siis ise emaks saades oma lastele õhtujutu asemel pajatas. Ükskord mainis aga poeg, et tema peab tulevikus oma lastele rääkima lugusid vanaema koertest, sest neil endal ju pole.

„Siis lõigi meil lamp põlema! Mõistsime, et peame ka ise koera võtma, et lastel oleks, kelle eest hoolitseda ja kellega mängida,” meenutas Kersti.

Hakati otsima sobivat tõugu ja 2005. aastal osteti esimene koer – alaska malamuut Erto. Varsti sai ühest koerast kaks ja nii see pall veerema läks.

Kuna tegu on kelgukoertega, siis loomulikult prooviti ka kelgusõit ära ja see hakkas sedavõrd huvi pakkuma, et peagi mindi Soome rakendisporti õppima: kuidas kutsikat valida, õpetada ja sõitu treenida.