Elon Muski satelliidid – õnn või hoopis õnnetus?

Selline on Starlinki satelliidivõrgustiku planeeritav leviala. Praegu orbiidile jõudnud 2300 satelliiti peavad 550 km kõrgusel põiklema samale orbiidile puistatud Venemaa militaarse kosmoseprügi eest. Foto: SpaceX

Visionäär Elon Musk lubab tuua interneti kõigile taevast Maa peale. Kuid sugugi mitte kogu planeedil ei plaksutata õnnejoovastusest käsi.

Kiire internet on hüve, millest isegi kõige tehnoloogiakaugemad tegelased ei soovi enam loobuda. Suuremates keskustes on see tavaline, maakohtades juba keerukam. Ja planeedil Maa on palju kohti, kuhu ei ulatu mingit netti, kui välja arvata väga kallid Iridium- jm satelliitside projektid, needki peamiselt telefoni-, mitte andmeside jaoks.

Neile (ja ka paljudele ülekoormatud piirkondade) tarbijatele otsustaski visionäär Elon Musk appi tulla. Aastal 2015 kuulutas ta oma kosmosefirma SpaceX tütarprojektina välja StarLinki nime kandva Maa-lähedaste sidesatelliitide võrgustiku loomise. Esimesed (seni funktsioneerivad) kaks satelliiti viidi orbiidile 2. veebruaril 2018. Et omahinda alla tuua, alustati testimudelite baasil satelliitide seeriatootmist, mida plaanitakse nende kanderaketi Falcon 9 Block 5 abil kuuekümne kaupa orbiidile viia.