Art Johanson: ebasümpaatne või põhiseadus­vastane valitsus?

Art Johanson. Foto: Erakogu

Jutt valitsusest kui põhiseadusvastasest institutsioonist on liikvele lastud ning selle summutamine ei ole lihtne ülesanne. Kui tõsiselt neid jutte peaks võtma ja miks, kirjutab MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut analüütik, ajaloolane Art Johanson.

Viimaste kuude jooksul on esile kerkinud uus poliitnarratiiv valitsusest kui põhiseaduslikku korda ohustavast institutsioonist. Opositsioonijuht Kaja Kallas on peaminister Jüri Ratasele ette heitnud, et too müüks Eesti esimesel võimalusel maha. Lisaks tuli selgelt opositsiooni toetav politoloog Tõnis Saarts novembris välja avaldusega, mille järgi rünnatakse liberaaldemokraatia terminit rünnates ühtlasi ka Eesti põhiseadusliku korra alustalasid.

Kõige tipuks vastas president Kersti Kaljulaid detsembris aastalõpuintervjuus Postimehe ajakirjaniku küsimusele valitsuse ohuks olemise kohta põhiseaduslikule korrale järgmist: «Selles mõttes on, et nad seavad kahtluse alla põhiseaduse paragrahvi 12: kõik inimesed on võrdsed. Ma arvan, et ta on ka ohtlik meie julgeolekule.»

Niisiis on uus valitsusvastane narratiiv üles ehitatud kahele põhielemendile: esmalt valitsus kui oht põhiseaduslikule korrale ning teisalt valitsuse tegevus kui oht Eesti riiklikule julgeolekule.

Tegu on ilmselgelt väga karmide hinnangute ja süüdistustega, millest tulenevalt otsustasime Ühiskonnauuringute Instituudiga teha küsitluse selgitamaks välja, kuidas suhtuvad kodanikud ise sellistesse arvamustesse valitsuse tegevuse kohta.

Küsitluse eesmärk ei olnud teada saada või fikseerida kodanike pikaaegseid ja kaalutletud arusaamu riigikorralduse toimimisest, vaid tuvastada just hetke­emotsioone: saada teada, kas ja kuidas leiavad sellised provokatiivsed väljaütlemised kodanikkonna seas kandepinda. Inimestele esitati kaks küsimust: «Kas Teie arvates on praegune Vabariigi Valitsus ohuks Eesti julgeolekule?» ning «Kas Teie arvates on praegune Vabariigi Valitsus ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale?».