Kaitsjad tahavad Tallinna Sadama kriminaalasjas prokuröride taandamist

Riigiprokurör Laura Feldmanis

FOTO: Mihkel Maripuu

Tallinna Sadama kriminaalasja kaitsjad taotlevad Harju maakohtult riigiprokuröride Laura Feldmanise ja  Denis Tšasovskihhi taandamist protsessilt.

Kaitsjad Paul Keres, Aivar Pilv, Andrei Svištš, Elmer Muna, Erki Kergandberg ja Sandra-Kristin Kärner paluvad kohtul riigiprokuröride Feldmanise ja Tšasovskihhi taandamist või alternatiivselt nende kõrvaldamist menetlusest ja teha prokuratuurile ettepanek nimetada uus prokurör kahe päeva jooksul alates prokuröride kõrvaldamise määrusest.

Taotluse kohaselt said mullu 3. oktoobri istungil kaitsjad teada, et kriminaaltoimiku osaks on andmekandjad, mida pole kohtueelses menetluses ühelegi kaitsjale kättesaadavaks tehtud ning avaldasid soovi neist andmetest koopia saamiseks.

Eelmise aasta 15. oktoobri istungil oli riigiprokurör Feldmanis seisukohal, et kaitsjad oleksid pidanud tegema selleks kohase taotluse. Samal istungil selgitas kohus prokuratuurile, et kaitsjatel on õigus kõnealuse kriminaaltoimiku osaga tutvuda ning need tuleb kaitsjatele esitada.

Mullu 29. oktoobri istungiks ei olnud kaitsjatele andmekandjaid üle antud ning kohus märkis, et prokurörid peavad väljastama need plaadid, mis iganes kujul need on.

«Prokurörid ei saa teha kaitsjate eest otsustust, mis on kriminaalasjas asjakohane või oluline tõend kaitsja seisukohalt,» märkis kohus. Kohus tegi määruse, milles andis prokuratuurile andmete väljastamiseks kaks nädalat.

Prokuratuur seda määrust ei vaidlustanud, kuid ka ei täitnud seda.

Tänavu 4. veebruari istungil teatasid prokurörid, et ei pea võimalikuks maakohtu jõustunud määruse täitmist ja kaitsjatele kriminaaltoimiku seni esitamata materjalide koopia üleandmist. Prokurörid tõid põhjuseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamise protsessis kannatanu AS Tallinna Sadam poolt.

Kohus selgitas samal istungil prokuröridele, et maakohtu protokolliline määrus on jõustunud ja täitmiseks. Samuti selgitas kohus prokuröridele, et halduskohtumenetlus ei mõjuta kohtuliku uurimise staadiumis olevat kriminaalmenetlust.

Prokurörid teatasid, et ei pea sellegipoolest võimalikuks väljastada kriminaaltoimiku osaks olevaid ja kaitsjatele seni esitamata andmeid.

Kaitsjad on veendunud, et prokuröride käitumine on olnud vähemalt ebaaus ja nad on teadlikult ja pahatahtlikult takistanud asja õiget ja kiiret menetlemist, ühtlasi on prokurörid jätnud korduvalt täitmata kohtu seadusliku korralduse.

Advokaatide taotluse järgi varjas prokuratuur kuni kohtumenetluseni kaitsjate eest fakti, et tema käsutuses on kaitsepolitsei poolt väljanõutud ja kriminaaltoimiku osaks olevad ASi Tallinna Sadam päringute vastusele lisatud CDd, mälupulgad ja DVDd koos nende peal olevate andmete ja materjalidega, samuti Tallinna Sadama töötajate kirjavahetus.

Kohtunik Kristina Väliste teeb advokaatide taotluse kohta määruse tõenäoliselt järgmisel nädalal.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles BN-ile, et praegu ei ole halduskohus esialgse õiguskaitse osas seisukohta võtnud ning ei saa välistada seda, et halduskohus seab meile materjalide tutvustamisele piirangud.

«Kui halduskohus selliseid piiranguid ei kohalda, saame maakohtu korraldust täitma asuda. Minu hinnangul on selle kriminaalasja prokurörid teinud oma tööd professionaalselt ja erapooletult, kuid taandamistaotluse lahendab kohus,» märkis ta.

Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kaitsepolitsei kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda aastatel 2005–2015 suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.

Lisaks eelmistele on kohtu all Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm ja Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ. Varem oli kohtu all ka Valdo Õunap, kuid tema osas lahendati süüasi kokkuleppemenetluses.

Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted ASiga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.

Kiil ja Kaljurand nõustusid nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.

Süüdistuse kohasel moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.

Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.

Ükski süüdistatavatest end süüdi ei tunnista.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Tagasi üles