Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2020/02/06/12925394t1hf664.jpg)
Valitsus toetas justiitsminister Raivo Aegi ettepanekut Eesti liitumiseks Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse Võrgustikuga vaatlejastaatuses.
Võrgustiku täisliikmesuse taotlemise otsustab valitsus pärast vaatlejastaatuse saamist kahe aasta jooksul.
«Eesti jaoks on oluline meie ajalookäsitluse tõene esitamine,» ütles justiitsminister Raivo Aeg. «Eestile avaneb võimalus tutvustada oma minevikku ja kahte totalitaarse režiimi kogemust. Praegu, mil sellesse ajaloohuviliste kogukonda kuulub riike Euroopa eri piirkondadest, on see eriti oluline, sest kahjuks seisame silmitsi pidevate ajaloo ümberkirjutamise katsetega.»
Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse Võrgustiku (European Network Remembrance and Solidarity ENRS) asutasid 2005. aastal Saksa, Ungari, Poola ja Slovakkia kultuuriministrid Euroopa 20. sajandi ajalugu puudutavaks uurimis- ja haridustööks. 2014. aastal liitus Rumeenia. Vaatlejatena osalevad Tšehhi, Austria, Albaania ja Gruusia.
Võrgustik korraldab näitusi, sümpoosione, haridusprojekte ning teadlaste koostööd, mida finantseeritakse liikmemaksudest. Madalaim liikmemaks on 50 000 eurot aastas. Vaatleja staatusega riigid ei osale juhtimises ja neil ei ole ka rahalist kohustust. Vaatleja staatuses saab riik olla maksimaalselt kaks aastat.
Eestist teeb võrgustikuga tihedat koostööd Eesti Mälu Instituut. Postimees kirjutas Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse Võrgustikust pikemalt eelmisel nädalal.