«Esimene stuudio»: Paul Keres ja Carri Ginter murdsid piike pensionireformi küsimuses

Eurod.

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Seekordses saates «Esimene stuudio» oli kõne all presidendi poolt tagasi lükatud pensionireform, mille suhtes olid saates osalenud vandeadvokaadid Carri Ginter ja Paul Keres eri arvamusel. Muu hulgas tõstatus küsimus inimese vabadusest versus riigi vastutusest tulevikus.

Carri Ginter märkis, et pensionideks raha kõrvale panemine on kõikidele arusaadav hädavajadus. «Ja nüüd on öeldud, et see vanaduses aitamise vajadus on kuidagi väiksem kui see, et laseme selle raha vabaks, tarbimisse ja suurendatakse inimese otsustusõigust. Mina ütleksin, et kui me ei ole ära võtnud riigi vastutust selle inimese eest vanaduses, siis vabaduse andmine ei kaalu seda üles,» ütles Ginter.

Ta märkis, et kui inimene kulutab pensioniks korjatud raha ära, peab riik teda vanaduses ikkagi toetama ja siis tuleb see raha koguda kokku nendelt, kes täna on 20-aastased ja nooremad.

Hoopis teisel arvamusel on Paul Keres, kes märkis, et sotsiaalõiguste loogika jaguneb kolme tasandi vahel. Esimene on inimene ja tema valikud, teine on inimese perekond, kes peab teda abistama ja alles kolmas tasand on riik, mis peab appi tulema siis, kui inimesel enam midagi muud üle ei jää.

«Kui rääkida pensionisüsteemist, siis pensionisüsteemi kui sellist ei ole põhiseadusesse sisse kirjutatud. Põhiseadus ei maini pensioni mitte üheski kohas,» ütles Keres. Kui teine sammas kaotataks tervikuna ära, siis sotsiaalpõhiõiguse tuuma Kerese sõnul ei rikutaks. Küsimus on, kas sinna tuleb midagi ekstra juurde, aga see pole mitte põhiseaduse, vaid poliitiline küsimus.

Seepeale lehitses Carri Ginter tal kaasas olnud Eesti põhiseadust ning viitas paragrahv 28-le, mis ütleb, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse ja puuduse korral. «Vaidlust ei ole, et teine sammas on üks osa sellest riigi abist,» rõhutas Ginter.

Ta lisas, et loomulikult on olemas moraalsed kohustused, näiteks vanemate, laste kohustused, aga tuleb arvesse võtta, et tänapäeva ühiskonnas on need suhted hoopis teistsugused kui vanasti, aga põhiseaduse  paragrahv 28 on jäänud muutmata.

Tagasi üles