Sõjaoht on väike, kuid Balti riigid peavad arvestama Venemaa ennetava rünnakuga (18)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
12. veebruar 2020, 13:00
/nginx/o/2020/02/12/12936112t1h0211.jpg)
Välisluureamet märgib täna avalikustatud aastaraamatus, et Venemaa tahab vältida otsest sõjalist konflikti, ja sõjalise rünnaku oht Eestile on väike, kuid Balti riigid peavad arvestama Venemaa ennetava rünnakuga, kui ta kardab konflikti Ameerika Ühendriikidega mõnes maailma teises regioonis.
Halvimal juhul võib sõjaline rünnak sõltuda Venemaa juhtkonna otsusest, mis põhineb moonutatud ohupildil ja poliitilisel valearvestusel, hoiatas välisluureamet.
Samas märkis amet, et Venemaa sõjalise rünnaku oht Eestile on siiski ka 2020 . aastal väike, kuna Eesti ei ole Venemaale sõjalise planeerimise ega välispoliitika seisukohalt esmatähtis ning Venemaa tahab vältida otsest sõjalist konflikti NATOga.
Välisluureamet tõdes, et peaaegu kõik ohud Läänemere regiooni julgeolekule tulenevad Venemaa tegevusest.
«Venemaa varjatud mõjutustegevus, majanduslik surve, välispoliitiline agressiivsus, aga ka külma sõja stiilis sõjaline aktiivsus ning relvastuse paigutamine Baltimaade piiride äärde destabiliseerib Läänemere riikide julgeolekut. Võib öelda, et ainus eksistentsiaalne oht Eesti suveräänsusele on Venemaa potentsiaalne sõjaline operatsioon Balti riikide vastu,» seisab välisluureameti aastaraamatus «Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2020».
Venemaa jätkas 2019 . aastal viimase kümnendi suundumust tugevdada oma relvajõude Euroopa suunal. Kümne aasta jooksul on Venemaa loonud Lääne sõjaväeringkonnas kolm armee taseme väejuhatust, viis uut diviisi staapi ning 15 uut manööverpolku – motolaskur-, tanki- või dessantvägede polku. Eesti piirist 28 kilomeetri kaugusel paiknev 76. ründedessantdiviis on Vene õhudessantvägedes esimene diviis, kus on mehitatud kolmas dessantpolk.
Jõudude tasakaal Balti regioonis on Venemaa poole kaldu
Võrreldes NATO vägedega on jõudude tasakaal Balti riikide suunal Venemaa poole kaldu. Isegi Kaliningradi oblastis paiknevat relvastust arvestamata on Venemaa ründerelvastuse – tankide, hävituslennuväe ja raketisuurtükiväe – poolest tugevas ülekaalus. Venemaa relvajõududel on alaliselt paigutatud lühimaa ballistilised raketid Iskander 120 kilomeetri kaugusele Eesti piirist ning 45 kilomeetri kaugusele Leedu piirist, mis võimaldab nende ründerelvadega ohustada Balti riikide territooriumi kahelt suunalt – Leningradi ja Kaliningradi oblastist. NATO-l ei ole võrreldavaid raketi süsteeme kogu Euroopas.
/nginx/o/2020/02/12/12936554t1h8f2a.jpg)
Iga-aastastel suurõppustel harjutavad Vene relvajõud ulatuslikku sõda USA ja NATOga. See tava sai alguse juba ammu enne seda, kui Balti riigid NATOga liitusid. 2019. aasta tõi taas esile ka selle, et Vene relvajõudude suurõppused muutuvad üha detailsemaks ja keerukamaks. Üks näide sellest oli Venemaa kogu mereväe õppus «Ookeanikilp 2019», kus mängiti laevagruppidega läbi varem vaid lauaõppustel harjutatud merelahinguid Taani väinades ja Atlandi ookeanil. Strateegilised õppused «Tsentr 2019» ja «Liidukilp 2019» olid mastaapsed nagu varasemadki ning kaasasid ka tsiviilstruktuure. Sel aastal on oodata suurõppust «Kavkaz 2020», mis keskendub sõjale Musta mere, Ukraina ja Kaukaasia regioonis.
Venemaa juurutab ennetavate sõjaliste tegevuste kontseptsiooni
Tuleb aga arvestada, et Venemaa relvajõud on viimastel aastatel oluliselt arendanud nn ennetavate sõjaliste tegevuste kontseptsiooni. Sellega üritab Venemaa vähendada oma konventsionaalse väevõimekuse suhtelist allajäämist ülekaalukale vastasele, püüdes olla kiirem nii vägede liigutamisel kui ka sõjaliste eesmärkide saavutamisel, märkis välisluureamet.
Nagu kõikide teiste maailma regioonide või rahvusvaheliste küsimuste puhul, nii ka Balti riikidega suhtlemiseks kujundab Venemaa oma seisukohad üldisemate suhete kaudu Ameerika Ühendriikidega. Venemaa tahaks igal võimalikul moel vähendada USA rolli maailmas ning samal ajal suurendada enda oma. Nõnda ei ole Venemaal võimalik näha ka Balti riike välispoliitiliselt või sõjalise planeerimise võtmes millegi muu kui potentsiaalse tallermaana USA ja Venemaa vahelises sõjas.
Seega peavad Balti riigid arvestama võimalusega, et Venemaa võib otsustada ennetava sõjalise rünnaku kasuks Balti regioonis, kui ta kardab konflikti eskaleerumist USAga mõnes teises maailma regioonis. See aga tähendab omakorda, et halvimal juhul võib sõjaline rünnak sõltuda Venemaa juhtkonna otsusest, mis põhineb moonutatud ohupildil ja poliitilisel valearvestusel, märkis amet.