Soe ilm ei lase põllule lupjama (1)

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Lubiväetisi mulda viies vähendatakse mulla happesust, parandatakse selle omadusi ja saak suureneb.
Lubiväetisi mulda viies vähendatakse mulla happesust, parandatakse selle omadusi ja saak suureneb. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Eestis vajavad lupjamist ehk mulla neutraliseerimist umbes pooled põllumaad. Seega oleks tööpõld lai ja veebruar igati sobiv aeg tööga alustada. Paraku segab soe talv, sest pehme maaga ei saa raskeid masinaid põllule saata.

Lubiväetisi tootva ja lupjamisteenust pakkuva Nordkalki juhatuse liige Andres Rammul ütles, et läinud nädala paar külmemat päeva lubasid talvise hooajaga algust teha ja esimesed põllud said lubjatud. Kui aga taas plusskraadid tulevad ja põllud pehmeks muutuvad, tuleb töösse paus teha, halvemal juhul kuni kevadeni.

Lubjakivijahu võiks ka lumele puistata. „Kui esimesed põllud ära kahutas, olid tellimused ootel ja olime kohe valmis minema,” sõnas Rammul. „Jah, tellimusi on, aga me ei saa ise kuupäeva valida, peame lähtuma sellest, kuidas loodus lubab.”

Kuni Eesti Euroopa Liitu astumiseni toetas riik põldude lupjamist, nüüd enam mitte. Nii kipubki lupjamine olema töö, mille põllumees raskel ajal viimasesse järjekorda lükkab.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles