Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2020/02/13/12940036t1hdf19.jpg)
- Ungari kaitseminister kostitas liitlasi Veneetsia komisjoni teemalise loenguga.
- Jüri Luik hurjutas liitlasi üksikute riiklike murede NATOsse toomise pärast.
- Eesti minister usub, et Josep Borrell on poliitilisem kui Federica Mogherini.
- ELi sõjalise mobiilsuse projektidest on kaks kolmandikku raha minema kärbitud.
Hoolimata sellest, et NATO kaitseministrid võõrustasid Ukraina kolleegi Andri Zagorodnjukki pisut nurgataguses formaadis, sai Kiiev eile Brüsselist lootust, et nende suhe alliansiga edutatakse kõrgemale tasemele.
Et Ungari on Kiievit oma Karpaatides elava vähemuse õiguste rikkumises süüdistades NATO-Ukraina Komisjoni tegevuse ministrite tasemel blokeerinud, oli Zagorodnjuk eile varavalges palutud Kanada kaitseministri Harjit Sajjani võõrustatud hommikusöögile. Zagorodnjuki auks kaetud lauas istusid kõik NATO kaitseministrid, nende seas ungarlane Tibor Benkő.
Eestit esindanud kaitseminister Jüri Luik rääkis hiljem Postimehele, et tal oli hea meel näha Ukraina kolleegi. «Uus Ukraina valitsus ja president on väga dünaamilised ja läänelikud. Ukraina kaitseministri ülevaade oma plaanidest näitas, et suund läänelikule, NATO-le ja ELile orienteeritud Ukraina kaitsejõudude arendamisele on väga selgelt võetud,» oli ta rahul.
«Muidugi oli kurb, et see kohtumine toimus hommikusöögi vormis,» lisas Luik kohe sinna juurde. «See on seotud Ukraina ja Ungari pikaajalise vaidlusega, kus Ungari kahjuks blokeerib ametliku NATO Ukraina komisjoni kokkutulekut.»
Pidev kauplemine
Eesti kaitseministri sõnul avaldasid tema kolleegid kurbust, et on sunnitud kohtuma sellises vormis, ning lootust, et järgmine kord nähakse ukrainlast siiski ametlikus formaadis.
«See on peaaegu koomiline, et peame kohtuma Kanada hommikusöögil selleks, et ukrainlastega rääkida,» leidis Luik. «Ungari Ukraina-teema pole mitte mingil viisil seotud ei julgeoleku ega NATOga.»
«Tegelikult on Ungari positsioon, mis puudutab Ukraina territoriaalset terviklikkust, abistamist kaitseküsimustes, väga sarnane teiste NATO liikmete positsiooniga. Mingit suurt erinevust ei ole,» lisas Luik.
Ukraina kaitseministri Andri Zagorodnjuki auks kaetud lauas istusid kõik NATO kaitseministrid, nende seas Ungari Tibor Benkő.
Sellegipoolest esitas Benkő seltskonnale, kes oli Brüsselisse lennanud rääkima tuumaheidutusest, vägede valmisolekust, Iraagist ja Afganistanist, pika ja põhjaliku ülevaate sellest, mis seisukoha on võtnud Veneetsia komisjon Ukraina rahvusvähemuste keelte küsimuses. Lõpetuseks avaldas ungarlane lootust, et küsimus lahendatakse võimalikult ruttu.
«Meie muidugi kõik loodame, et see lahendatakse ruttu, kuna sellel ei ole mingit asjakohast seost NATO tegevusega,» kommenteeris Luik.
/nginx/o/2020/02/13/12940038t1h4162.jpg)
Eesti kaitseminister väljendas rahulolematust katsetega siduda üksiku riigi probleeme kogu alliansi tööga. See võib tema sõnul lõpuks NATO töövõimet märkimisväärselt häirida. Ta võttis sel teemal liitlasi ka otse hurjutada.
«Kui me eile (üleeile – toim) õhtusöögil arutasime globaalseid ohte, siis rõhutasin, et see lõputu tingimuseks seadmise kultuur NATOs – «Mina olen nõus sinu asjadega ainult siis, kui sina oled nõus mingi minu teemaga» –, mis tihti läheb väga tehniliseks, tegelikult nõrgendab NATOt ega võimalda tal olla selline paindlik tööriist, nagu liitlased tahaksid,» rääkis Luik.
Eesti minister tõi näiteks ka otseselt meie julgeolekut riivanud teema: selle, kuidas detsembris Londonis peetud NATO liidrite kohtumisel tõusis üles Balti kaitseplaanide küsimus. Tavaliselt pigem kinnistes ruumides ja madalamal tasemel korda aetav kaitseplaanide värskendamise küsimus jõudis valitsusjuhtide ja riigipeade ette, sest jäi ette Türgile.
Ankaral, kes on alates Baltimaade NATOsse astumisest olnud muidu Eesti, Läti ja Leedu suhtes toetaval positsioonil, polnud ka sel korral midagi isiklikku alliansi kirdeserva riikide suhtes.
Seni nimistus neli riiki
Türgit pahandas, et liitlased keeldusid tunnistamast Süüria kurdide YPG võitlejaid terroristideks. Sestap üritasid nad liitlaste survestamiseks kasutada esimest päevaplaanides ette tulnud suurt teemat, milleks juhtusid olema Balti kaitseplaanid. Keegi teine liitlane – tõenäoliselt selline, keda omakorda ärritas Türgi tegevus Süüria kurdide alal – lekitas selle meediasse.
Vaatamata Benkő korraldatud ekskursioonile kultuuri valdkonda, olid liitlased tegelikult hommikusöögil siiski olulistes Ukrainat puudutavates põhimõtetes ühel meelel. Näiteks rõhutasid jätkuvat tunnustust Venemaa poolt kõvasti rappida saanud riigi territoriaalsele terviklikkusele.
Eripartneri staatuses olija saab ligipääsu rohkematele NATO tegevustele ja projektidele kui alliansist välja jääv riik.
«Konkreetsem NATO teema oli see, mis puudutab Ukraina eristaatust. Oli tunda, et riikidel on üldiselt valmisolek anda Ukrainale spetsiaalne staatus, mis tinglikult öeldes tõstab nad kõrgemale teistest partneritest,» rääkis Luik.
Samasugune eripartneri staatus on praegu antud vaid neljale riigile: Soomele, Rootsile, Gruusiale ja Jordaaniale. Sisuliselt poolelt tähendab eripartneriks olemine, et selles staatuses olev riik saab ligipääsu rohkematele NATO tegevustele ja projektidele kui ükski teine alliansist välja jääv riik.
«Ma usun, et see oleks Ukrainale oluline samm. Praegu tundub, et ka Ungari on valmis seda sammu toetama. Arvatakse, et on võimalik saavutada konsensus liitlaste vahel,» arvas Luik.
Mõned kaitseministrid – nende seas Luik ja Ameerika Ühendriikide esindaja Mark Esper – meenutasid ka Bukaresti tippkohtumise deklaratsioonis antud lubadust, et Ukrainast saab NATO liige.
Mida Bukarestis lubati?
- Kuigi 12 aastat tagasi Bukaresti tippkohtumise ajal valitsesid nii Gruusias kui ka Ukrainas hoopis teised poliitilised olud ning ukraina rahva enamus polnud erinevalt praegusest isegi huvitatud NATOsse astumisest, on see ometigi üks ankrukohti, millele saab siiani viidata.
- Oma esimesel ja viimasel NATO tippkohtumisel osalenud Venemaa president Vladimir Putin suunas pingutused sellele, et nurjata neile riikidele liikmesuse tegevuskava andmine. See tal ka õnnestus, aga toonase USA presidendi George W. Bushi jonnakuse tõttu läksid liitlased sammu kaugemale ning lubasid nii Thbilisile kui Kiievile kindlas kõneviisis tulevikus liikmeks võtmist.
- 3. aprillil 2008 kinnitatud NATO tippkohtumise deklaratsioon ütleb järgmist: «NATO tervitab Ukraina ja Gruusia euroatlantilisi pürgimusi saada NATO liikmeks. Täna leppisime kokku, et neist riikidest saavad NATO liikmed. Mõlemad riigid on andnud väärtusliku panuse alliansi operatsioonidesse. Tervitame Ukraina ja Gruusia demokraatlikke reforme ning ootame mais Gruusias vabu ja ausaid parlamendivalimisi. Liikmesuse tegevuskava on Ukraina ja Gruusia jaoks järgmine samm nende otseteel liikmesusele. Täna ütleme välja, et toetame nende riikide liikmesuse tegevuskava taotlusi.»
Kuigi seoses USA presidendi Donald Trumpi tagandamise protsessiga ilmus Ühendriikide Ukrainale antav abi möödunud aastal uudistesse hoopis teistsuguses kastmes, kirjeldas Luik eilset Esperi sõnavõttu väga positiivsetes toonides.
«Ameerika Ühendriigid rõhutasid, kuivõrd suur on olnud nende relvaabi ja üldse julgeolekupoliitiline abi. USA kaitseminister nimetas poolteist miljardit dollarit, mis on muidugi suur summa. Ja oli tunda, et USA soov Ukraina toetamist poliitiliselt jätkata oli väga tugev,» meenutas Luik.
Kuigi Kanada korraldatud hommikusöök ei seisnud üleeilsest eilseni kestnud NATO kaitseministrite kohtumise ametlikus kavas, osales sellel ka alliansi peasekretär Jens Stoltenberg. Ning vaatamata ürituse mitteametlikkusele võttis ta selle jutuks ka oma kaitseministrite kohtumist kokku võtva pressikonverentsi lõpuavalduses.
Koostöö ja poliittugi
Sarnaselt päev varem Postimehega rääkinud Eesti suursaadiku Kyllike Sillaste-Ellinguga meenutas ka Stoltenberg hea sõnaga Ungari poolt aktsepteeritud ehk suursaadikute tasemel peetud NATO-Ukraina Komisjoni üritust mullu sügisel Kiievis ja Odessas.
Stoltenberg tõi välja, et selle käigus külastati Odessa mereväeakadeemiat, kus töötavad NATO nõunikud ja koolitajad. Samuti nägid nad Odessa sadamas seisvaid NATO maade sõjalaevu. NATO riikide kaitseväe instruktorid on praeguseks välja õpetanud tuhandeid Ukraina sõdureid.
«Ma arvan, et see näitab väga selgelt, et me räägime nii praktilisest koostööst kui ka poliitilisest toest,» sõnas ta.
Stoltenberg lisas, et loomulikult on oluline, et Ukraina oma reformidega edasi öläheks. Samuti ei jätnud ta mööda vaatamata sellest, et vaherahu Ida-Ukrainas rikutakse pidevalt ja OSCE vaatlejad ei saa seal vabalt tegutseda. «See on Euroopas käiv sõda, mitte kaugel NATOst. Ja see muidugi loeb meile kõigile,» lausus ta.
Jüri Luik: Josep Borrell saab olema Federica Mogherinist poliitilisem
Sel nädalal esimest korda oma uues rollis jala üle NATO lävepaku tõstnud uus ELi kõrge esindaja Josep Borrell (pildil) saab tõenäoliselt olema poliitilisem kui tema eelkäija Federica Mogherini, ennustas Jüri Luik.
Eesti kaitseminister kohtus uues rollis Borrelliga kahepoolselt esimest korda NATO kaitseministrite kohtumise kõrvalt. «Minule jäi temast väga hea mulje. Meil oli väga huvitav arutelu,» kiitis ta. «Borrell on ju olnud väga kõrge profiiliga poliitik, ta oli Euroopa Parlamendi president (aastatel 2004–2007 – toim).»
Luik pakkus, et Borrell on natuke poliitilisem, kui oli Mogherini. «Oli näha, et tal on tugevat visiooni ja soovi olukorda muuta. Aga minu arvates oli tal ka väga realistlik arusaam sellest, mis on konkreetselt võimalik ja mis ei ole,» vahendas Eesti kaitseminister oma muljeid.
/nginx/o/2020/02/13/12940037t1h8d79.jpg)
ELi kõrge esindaja kohale otse Hispaania välisministri ametist tulnud Borrell (72) läks 2009. aastal korra juba suurest poliitikast erru. Uuesti tipp-poliitikasse tõid ta 2017. aasta sündmused Kataloonias, kus iseseisvusmeelne piirkonnavalitsus üritas korraldada ebaseaduslikku eraldumisreferendumit. Borrell oli üks neid rahvuselt katalaane, kes astus avalikult välja Hispaania ühtsuse eest.
2018. aasta juunis, kui sotsialistide liider Pedro Sánchez sai Hispaania peaministriks, kutsus ta Borrelli oma välisministriks. Selles mängis tugevat rolli asjaolu, et üks Hispaania põhilisi rahvusvahelisi maineprobleeme olid toona jätkuvalt katalaani iseseisvuslased, kes levitasid sõnumit, et neid rõhutakse. Tõupuhtast katalaanist Borrell sobis hästi sellele vastu astuma.
Üks põhilisi teemasid, mida Borrell üleeile õhtul NATOsse arutama kutsuti, oli sõjaline mobiilsus. Ehk võimalus, et ELi juhtimisel saaks riikide strateegilise infrastruktuuri ja piiriületusreeglid sellisesse korda, et NATO häda korral vägesid ja varustust väga kiiresti ühest Euroopa otsast teise saaks liigutada.
Vastuseks küsimusele, kuivõrd rahul on ta progressiga sõjalises mobiilsuses, tunnistas Luik, et mitte päris. Ta juhtis tähelepanu suurtele kärpekääridele, mis ELi eelarveläbirääkimiste käigus juba praeguses etapis sellest valdkonnast üle on käinud.
«Mobiilsusele ette nähtud summa oli algselt ju kuus miljardit eurot, nüüd on see taandunud kahele miljardile. Kuna summat on vähendatud, siis vastavalt ka kogu see mobiilsuse projekt nõrgeneb,» nentis Eesti kaitseminister.
Luige sõnul on probleem ka see, et pole paika saadud selgeid parameetreid, mille peale sõjalise mobiilsuse fondide raha kulutada saab. «On rida riike, kes tahaksid seda lihtsalt panna magama igasuguste infrastruktuuriprojektide arendamiseks. Kuigi see on spetsiifiliselt mõeldud just kaitselogistika teemade lahendamiseks, nagu sildade tugevdamine,» arvustas ta.
Positiivseks hindas Luik aga siiski selle, et projekt jätkub ja Euroopa kaitse suhtes on liikmesriikide vahel konsensus märksa suurem kui paljudes teistes valdkondades. «Aga kahjuks ikkagi tunduvalt väiksemal määral ja väiksema ambitsiooniga, kui näiteks Eestile meeldiks,» lisas ta.