Digikultuur. Digitaalse ajalookultuuri sünd (2)

Marek Tamm
, Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor, Vikerkaare toimetaja
Copy
Kui Eesti ajaloo uued digitaalsed esitused on veel kahjuks väga napid, siis maailmas on digiajalugu üks kõige kiiremini arenevaid ajaloouurimise suundi.
Kui Eesti ajaloo uued digitaalsed esitused on veel kahjuks väga napid, siis maailmas on digiajalugu üks kõige kiiremini arenevaid ajaloouurimise suundi. Foto: Shutterstock

Tehnoloogia areng on alati mõjutanud meie suhet minevikuga ja arusaamist ajaloost. Teatud mõttes ei olegi ajalugu muud kui kirja leiutamise kaasnähe – pärast kirjakultuuri sündi ei ole meie suhe möödanikuga enam endine, sest me suudame minevikukogemusi kirjalikult edasi pärandada. Ent niisamuti on meie minevikukäsitusi radikaalselt vorminud trükikunst, fotograafia, film või televisioon.

Digitehnoloogia mõju ajalookultuurile, s.o meie kõikvõimalikele suhetele minevikuga – akadeemilisest ajalookirjutusest ajalooliste arvutimängudeni –, on äärmiselt suur ja selle ulatust ning iseloomu me alles hakkame hoomama. Liialduseta võib uuel sajandil rääkida uue digitaalse ajalookultuuri sünnist, mis sunnib meid ümber mõtestama nii mineviku uurimist ja õpetamist kui ka selle arhiveerimist ja esitamist.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles