Marek Sammul: suletus toodab konnatiike

Marek Sammul Foto: Erakogu

Kõrghariduses on valida: kas olla ajude väljavoolu või koondumiskoht, kirjutab Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Marek Sammul.

Konnatiigistumine on kõige suurem oht, mis ülikoole seestpoolt ohustab. See tähendab, et töötajaskond tuleb enamasti oma üliõpilaste hulgast, inimesed on saanud professionaalse kogemuse peaasjalikult samast instituudist, kuhu nad kunagi asusid õppima, kus nad on saanud järjest oma kraadid ning kus seejärel on kulgenud ka nende töine karjäär.

Kui enamik töötajaid on sel moel ühes kohas kasvanud, siis instituudi vaimne õhustik sumbub. Selline sootsium on harva pikka aega edukas, seal napib uusi mõtteid ja uusi lähenemisviise. Veel enam, sageli ollakse tõrjuvad kõige uue suhtes. See ei ole sama mis elevandiluust tornis istumine. Tornist on vähemasti hea ülevaade ümbritsevale, tiigist ei paista aga midagi.

Värsked mõtted, mujalt kaasa toodud kogemus ja laiem silmaring on hariduses möödapääsmatu ja hädavajalik. Alternatiiviks on õppida ja õpetada seda, mis on mujal juba ammu minevik, ning teha seda viisil, mis on ammu tõendatud. Uuega saab kaasas käia ainult nii, et ise olla teaduses aktiivne uue teadmise looja. See tähendab väga avatud suhtlust, väga avatud tulemuste levitamist ja jälgimist ning väga avatud meelt, et mitte heita kõrvale uusi põnevaid arendusi seepärast, et need ei sobi traditsioonide ja harjumustega. Teadus on rahvusvaheline ning uut ei saa luua vaid vanaviisi käitudes ja mõeldes.