Laenuskandaali sattunud Saksa presidendi Christian Wulffi (52) toetus väheneb ka tema poliitiliste liitlaste seas ning üha enam kostab hääli, mis nõuavad riigipea tagasiastumist.
Tellijale
Surve Saksa presidendile aina kasvab
4. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wulff sattus kriitikatule alla möödunud aasta lõpus, kui selgus, et ta võttis Baden-Württembergis asuvast BW Bankist madala intressiga laenu. Olles ise 2008. aastal Alam-Saksi liidumaa valitsusjuht, laenas ta oma ärisõbra Egon Geerkensi naiselt koduostuks raha, mille hiljem asendas madalaintressilise pangalaenuga.
Kuigi riigiprokuratuur ei leidnud kriminaalrikkumise kohta tõendeid ja lõpetas laenuafääri uurimise, on surve presidendile aina kasvanud ning Spiegeli teatel on isegi konservatiivsed meediakommentaatorid hakanud kahtlema, kas Wulff ikka sobib Saksa riigipeaks.
Kohmaka ja ebapiisava selgituse tõttu «salaamitaktiku» tiitli pälvinud Wulffi juba niigi probleemsele laenuvõtmisele lisandus sel nädalal aga järjekordne skandaal, kui avalikkuse ette jõudsid teated, et president üritas takistada teda kahjustavat artiklit sisaldava Saksa tabloidlehe Bild ilmumist.
Väidetavalt püüdis Wulff 12. detsembril kontakti saada Bildi peatoimetaja Kai Diekmanniga, et esitada kaebus järgmisel päeval ilmuva artikli kohta, mis puudutas Wulffi eralaenu detaile ja mille järgi oli ta ühelt Lõuna-Saksa pangalt saanud poole miljoni euro suuruse laenu.
Wulff sai kätte vaid Diekmanni kõneposti ja jättis sina raevuka sõnumi, kus ähvardas Bildi, Welti ja teisi mõjukaid Saksa ajalehti välja andva Springeri kirjastusega kõik suhted katkestada.
Wulff lisas veel, et kui ajaleht Bild soovib temaga sõda pidada, siis tahab ta nendega pärast välisvisiidi lõppemist kohtuda. Nimelt külastas Wulff toona Pärsia lahe riike.
Ähvardas meediat
Üleeile avaldas Bild kodulehel oma versiooni juhtunust, kinnitades, et Wulff jättis isiklikult peatoimetaja mobiiltelefoni kõneposti pika teate. Avalduses seisis veel, et president oli majalaenu uurimise tõttu raevus ja ähvardas muu hulgas Bildi vastutavat ajakirjanikku kriminaalasjaga.
Lisaks olevat president ajalehe ilmumise takistamiseks ühendust võtnud kirjastuse juhataja Mathias Döpfneriga. «Vastab tõele, et president helistas selles küsimuses ka Mathias Döpfnerile, ja ka see vastab tõele, et härra Döpfner osutas toimetuse sõltumatusele,» seisis kirjastuse avalduses.
Poliitikaajakirja Cicero andmeil tegi president ka kolmanda kõne, nimelt olevat ta sama sooviga pöördunud Springeri enamusosaniku Friede Springeri poole.
Enne kõnealuse artikli avaldamist küsis Bild kommentaari ka Wulffilt, mille viimane alguses andis, kuid pärast tagasi võttis. Hiljem helistas president küll Bildi peatoimetajale tagasi ja väljendas oma varasema kõne tooni ja sisu pärast kahetsust, kirjutab Deutsche Welle.
Eile kasvas surve Wulffile veelgi, kui päevaleht Welt teatas, et president oli üritanud sekkuda ka lehe sõsarväljaande Welt am Sonntag töösse, soovides takistada ühe eelmisel suvel avaldatud artikli ilmumist. Väidetavalt kutsus riigipea ühe autori Bellevue paleesse ja ähvardas ajakirjanikku artikli ilmumise puhul ebameeldivate ja avalike tagajärgedega.
Kuigi väljaanne ei täpsustanud, millise artikliga tegu oli, olevat see siiski avaldatud. Spiegel Online’i andmeil oli artikkel Wulffi perekonnast, raskest lapsepõlvest ja võõrdunud kasuõest ning see avaldati juuni lõpus.
Enne jõule palus Wulff vabandust, et ta polnud olnud oma laenu puudutavais asjus otsekohene, ning opositsioonipoliitikute rängast kriitikast hoolimata tundus tal siiski õnnestuvat oma ametipostile jääda.
Tagasilöök Merkelile
Praegu paistab riigipea olukord aga äärmiselt ebakindel, tema avalik toetus on hakanud vähenema ka Wulffi poliitiliste liitlaste, Saksa liidukantsleri Angela Merkeli juhitava konservatiivse Kristlik-Demokraatliku Liidu poliitikute seas.
Saksa ajalehed ja ajakirjanike liit on presidendi käitumise üksmeelselt hukka mõistnud. Näiteks kirjutas vasakpoolne Tageszeitung: «Kui enne olid presidendil veel usalduse riismed, siis nüüd hävitas ta need oma telefonikõnedega lõplikult.»
«Mingil ajal peab kantsler tegema kaine arvestuse, et jätkamine oma ametis teeb nii talle kui kogu riigile rohkem kahju kui teine tagasiastumine,» kirjutas kohalik ajaleht Weser-Kurier, viidates sellele, et 2010. aastal astus tagasi ka Wulffi eelkäija Horst Köhler, kes sattus tugeva kriitika alla, kui tegi märkusi Saksamaa välismaiste militaarmissioonide otstarbekuse kohta.
Kuigi avalikkus nõuab Wulffilt selgitusi, sõnasid presidendi esindajad üleeile, et riigipea hindab meediavabadust ega kommenteeri oma eratelefonivestlusi ja eraasju.
Kui Wulff tagasi astub, oleks see löök nii Merkelile kui ka Saksamaa riigipea institutsioonile, mis on küll enamjaolt tseremoniaalne, kuid mängib sellest hoolimata Saksa avalikus elus tähtsat rolli.
Wulffi kandidatuuri välja pakkunud Merkel peaks presidendi tagasiastumise korral leidma uue sobiva kandidaadi, keda toetaks ka spetsiaalselt presidendi valimiseks kogunev valimiskogu. See on aga eurokriisi lahendamisega ametis oleva Merkeli jaoks viimane asi, mida tal vaja oleks.