Eesti elanikud peavad kõige suuremaks ohuks küberrünnakuid

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Eesti elanikud peavad kõige suuremaks Eesti riiki ähvardavaks ohuks ulatuslikke küberrünnakuid, kõige ebatõenäolisemaks hinnatakse ulatuslikku sõjalist rünnakut.

Kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest selgub, et enam kui pooled vastanutest peavad viie Eesti riiki ähvardava ohu realiseerumist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks.

Nii võib 72  elanike arvates võib väga või küllaltki tõenäoliselt leida aset organiseeritud küberrünnak Eesti infosüsteemide vastu. Olulisuselt teisel kohal on valeuudiste levik, seda peab väga või küllalt tõenäoliseks 70 protsenti küsitletutest. 59 protsenti hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides.

Neljandale kohale ohtude pingereas tõusis vihakõne levik 55 protsendiga ning ulatuslikku merereostust peab väga või küllaltki tõenäoliseks 53 protsenti küsitletutest.  43 40 protsenti küsitletutest peab tõenäoliseks ka ulatuslikku looduskeskkonna reostust.

Ülejäänud ohtude väga või küllaltki tõenäoliseks pidajate osakaal jääb alla 30 protsendi. Ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu peab väga või küllaltki tõenäoliseks vaid viiendik küsitletutest.

Võrreldes kevadise küsitlusega ei ole ohtudele antud hinnangutes statistiliselt olulisi erinevusi. Endiselt on viis ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks.

Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused eestlaste ja muust rahvusest vastajate poolt antud vastustes. Viiest olulisemast ohust nelja peavad eestlased tõenäolisemaks kui muust rahvusest vastajad. Suurim erinevus on küberrünnakute tõenäoliseks pidamises (vastavalt 79  ja 56 protsenti), hinnangutes vihakõne levikule (vastavalt 62 ja 38 protsenti) ja valeuudiste levikule (vastavalt 74  ja 61 protsenti). Võrdselt tõenäoliseks peetakse ohte keskkonnale: ulatuslikku merereostust ja looduskeskkonna reostust.

Elanikud peavad kõige usaldusväärsemateks päästjaid ja politseid

Uuringutulemustest selgub, et kaheteistkümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust Eesti elanikel lasti hinnata, usaldas päästeametit 96 protsenti. Politsei- ja piirivalveametit usaldas 89, kaitseväge 80 ja Kaitseliitu 76 protsenti vastanutest.

Kohalikku omavalitsust usaldas 71 ning 66 protsenti presidenti. Peaministrit ja riigikogu usaldas võrdselt 58 protsenti ning valitsust 53 protsenti küsitletutest.

Uuringu läbiviijad toovad esile, et võrreldes kevadega on peaministri ja riigikogu usaldusväärsus veidi kasvanud.

Euroopa Liitu ja NATO-t peab usaldusväärseks vastavalt 71 ja 66  küsitletutest.

Uuringu tulemustest tuleb esile, et endiselt on suur erinevus eestlaste ja mitte-eestlaste suhtumises NATO-sse. Nii usaldab NATO-t 81 protsenti eestlastest ja vaid 36 protsenti muust rahvusest vastajaist. Ka kaitseväe ja Kaitseliidu puhul on eestlaste ja muust rahvusest vastajate usalduses suured erinevused. Kaitseväge peab usaldusväärseks 89 protsenti eeslastest ja 63 protsenti mitte-eestlastest, Kaitseliitu vastavalt 87 ja 50 protsenti. Kevadises küsitluses oli muust rahvusest vastajate usaldus kaitseväe ja Kaitseliidu vastu madalam, vastavalt 54 ja 44 protsenti.

Küsitluse viis mullu oktoobris ja novembris kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Uuringu käigus küsitleti 1226 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles