Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/20/12956179t1hd223.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, välisluureamet ja riigikantselei korraldasid riigikogu fraktsioonidele seoses elektroonilise side seaduse eelnõuga infotunni, et selgitada Hiina tehnoloogiahiiu Huaweiga seotud ohte. Esmaspäeval Isamaa fraktsioonis toimunud koosolekul istus parlamendi liikmete seas ka endine siseminister Marko Pomerants, kes küll praegu parlamenti ei kuulu, küll aga töötab Huaweile Eestis lobi tegevas kommunikatsioonifirmas Powerhouse.
Kuigi fraktsiooni esimees Priit Sibul ja Pomerants ise ütlevad, et nende andmetel jagati infotunnis avalikku infot, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster, et parlamendi liikmed said asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni. «Sellekohast märget näidati ka esitlusel,» ütles Laaster.
Asjalik esitlus
Huawei heaks töötav Marko Pomerants ütles, et palus Isamaa fraktsiooni esimehelt Priit Sibulalt luba infotunnil osaleda ja viimane selle loa ka andis.
«Mind huvitas, millist infot jagavad riigikogu liikmetele Eesti valitsusasutused seoses elektroonilise side seaduse eelnõuga. Olen Eesti Vabariigi kodanik ja mind see siiralt huvitas. Minu meelest oli see esitlus asjalik, aus ja asjassepuutuv. Ma ei kavatse seda võimalust, mis mulle avanes, kuidagi kuritarvitada, pigem sellest lugu pidada,» rääkis Pomerants.
Pomerantsi sõnul ei ole ta kursis, kas parlamendi liikmetele jagati kohtumisel mingi taseme juurdepääsupiiranguga infot, kuid ta eeldab, et see info sai olla vaid avalik. «Minul ei ole riigisaladuse luba. Ma ei oleks saanud selles ruumis viibida isegi siis, kui see info oleks ametkondlikuks kasutamiseks olnud,» ütles Pomerants.
Välisluureamet osutas eelmisel nädalal avaldatud aastaraportis Hiinast tulenevatele ohtudele, muu hulgas oli juttu Huaweist. Selle firma heaks töötav Pomerants nõustus, et välisluureameti raportis esitatud info on ameti seisukohast vaadates asjakohane.
«Et see raport Hiina saatkonnale ei meeldi, on samuti mõistetav. Raportis on viidatud asjadele, mida Huawei kui ettevõte ei suuda kuidagi tagada. Huawei ei saa Hiina riiki testsuguseks muuta, muutus peab Hiina riigi sees enne kuidagi toimuma,» rääkis Pomerants.
Pomerants toonitas, et Huawei kasuks töötamine ei tähenda seda, et ta töötaks kuidagi Eesti riigi huvide vastu. «Powerhouse ei tee midagi seadus- ega Eesti Vabariigi vastast, need on meie reeglid, mille me oleme ise endale kehtestanud,» sõnas Pomerants.
Ta lisas, et kuigi info riigikogu liikmetele korraldatavate infotundide kohta ei olnud laiale avalikkusele kättesaadav, polnud see ka mingi saladus.
«Ma olen olnud riigikogus 16 aastat ja pole saladus, et puutun riigikogu liikmetega kokku ka pragu. Ma arvan, et neid inimesi on riigikogus rohkem kui sada, kes informatsiooni briifingute toimumise kohta said. Lisaks 101 riigikogu liikmele oli see info ka nõunikel ja ametnikel,» sõnas Pomerants.
Ikka käib külalisi
Isamaa fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul ei näinud ta probleemi, kui erakonna juhatuse liige Marko Pomerants palus võimalust fraktsioonile korraldatud infotunnil osaleda.
«Parlamendi ja fraktsiooni koosolekul käib ikka fraktsiooni nõunikke ja külalisi. Kui seal oleks jagatud salajast infot, mis on mõeldud ainult riigikogu liikmetele, oleks sellest teada antud,» ütles Sibul ja lisas, et ta ei tea, kas seal jagati mingi taseme juurdepääsupiiranguga infot.
«Ette ei öeldud meile midagi. Keegi Pomerantsi kohalolust probleemi ei tekitanud ja kui sel oleks olnud kavas piiratud infot jagada, oleks keegi ilmselt midagi rääkimata jätnud. Kõik olid sellega kursis, et Marko Pomerants on ruumis ja et ta ei ole enam riigikogu liige,» rääkis Sibul.
Ta lisas, et ei oska öelda, kas briifingul räägiti midagi rohkemat, kui oli eelmisel nädalal avaldatud välisluureameti raportis. «Ma detaile ei oska öelda, ma raportit sõna-sõnalt läbi lugenud ei ole. Julgen arvata, et seal ei olnud midagi sellist,» ütles ta.
Välisluureamet hoiatas värskes aastaraportis, et kuigi Huawei ja teised Hiina ettevõtted võivad näida erafirmadena, võib lõplik kontroll nende üle olla hoopis Hiina riigiettevõtete või valitsuse käes.