Arutelud ELi eelarve üle on vaevalised

Peaminister Jüri Ratas (keskel) Brüsselis.

FOTO: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid arutasid eile ja täna kohtumisel Brüsselis erakorraliselt ELi järgmist pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027. Liikmesriikide juhid jätkavad kõnelusi kokkuleppe saavutamiseks, kuid läbirääkimised on kujunemas üha keerulisemaks.

Peaminister Jüri Ratas märkis, et eelarveläbirääkimised olid pikad ja rasked. Küsimustes nagu eelarve kogumaht, tagasimaksed ja paljud muud teemad on liikmesriikides eriarvamusi. Peaminister selgitas arvukatel konsultatsioonidel eile ja täna nii oma ametikaaslastele teistest liikmesriikidest kui ülemkogu eesistujale Charles Michelile Eesti prioriteete ja ettepanekuid. Siiski on Charles Micheli poolt esitatud eelarve ettepanekutega edasi liikumine olnud vaevaline, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Ratase sõnul ei tähenda täna kokkuleppele mittejõudmine ebaõnnestumist ning rõhutas, et kõigil  liikmesriikidel on jätkuvalt soov eelarves kokkuleppele jõuda.

«Eesti riigi ja meie inimeste kõige edukamad aastad on olnud Euroopa Liidu liikmena. Seetõttu pean oluliseks, et tulevane eelarve panustaks meie ühisesse tulevikku, oleks ambitsioonikas, toetaks Euroopa konkurentsivõimet, ühendusi ja turvalisust ning kliimaeesmärkide saavutamist, aga ka digitaalset arengut,» sõnas Ratas.

«Eesti peamised eesmärgid eelarveteemalistel läbirääkimistel on seotud näiteks investeeringuteks ja reformideks vajaliku ühtekuuluvuspoliitika rahastuse, Rail Balticu projektile toe jätkumise ning põllumeestele antavate otsetoetuste suurendamisega,» ütles peaminister.

Ühtekuuluvuspoliitika tähendab Euroopa tasandil tehtavat investeerimispoliitikat. Sellest toetatakse sadu tuhandeid projekte üle kogu Euroopa. Tegemist on peamise Euroopa Liidu tasandi investeeringute vahendiga riikide konkurentsivõime kasvatamiseks ning reformide tegemiseks.

Kõige suurema mõjuga ELi eelarvemahule on ühtekuuluvuspoliitika kõrval põllumajanduspoliitika, ehk maaelu arengu meetmete elluviimine, põllumajanduse otsetoetused ning kalandus- ja merendusvaldkonna tegevuste elluviimine. Ühise põllumajanduspoliitika osas peab Eesti eelkõige oluliseks tõsta meie põllumeeste otsetoetuste taset kiiremini lähemale ELi keskmisele.

Eestile on väga oluline piiriüleste ühenduste väljaarendamine Euroopa ühendamise rahastu toel.  See on meie jaoks strateegilise tähtsusega raudteeühendus, mis võimaldab keskkonnasõbralikku transporti ja reisimist meie inimestele, aga ka kiiret põhja-lõunasuunalist kaubakoridori ettevõtjatele.

Tagasi üles
Back