Lääne-Eesti veetase langeb ja tuul vaibub

Torm kergitab Pärnus merevett.

FOTO: Urmas Luik

Suurimas üleujutuste hirmus olevate maakondade veetasemed on languses, ent mõninga hüplikkusega. 

Prognoos pidas kellaaegadega paika ning enamikus kohtades jõudis veetase haripunkti kella kümneks või üheteistkümneks õhtul. Südaööni on veetase ja lainekõrgused Heltermaal langenud, Pärnu veetase kõigub ning Haapsalus on tase samuti langemas. Saaremaal Roomassaares oli veetase kella üheks öösel veel tõusuteel.

Kui kella poole kümne ajal oli Pärnus mõõdetud veetase 166 sentimeetrit üle Amsterdami nulli, siis kella üheteistkümneks oli see pea 20 sentimeetrit langenud. Südaööks on veetase küll taas tõusnud kuue sentimeetri võrra, aga prognoosi kohaselt püsib see siiski languses. Esialgse ennustuse kohaselt oodati veetaseme tõusu pea kahe meetrini. 

Haapsalu veetaseme tõus jõudis haripunkti kella üheteistkümneks: 133 sentimeetrit üle Amsterdami nulli. Pärast südaööd on veetase langemas, kella poole ühe paiku öösel oli veetase langenud seitse sentimeetrit – madalaim tase pärast kella üheksat õhtul.

Haapsalus, Pärnus, Heltermaal ja Roomassaares on võrreldes varasemate tundidega tuul vaibumas: tugevaim mõõdetud tuulekiirus pärast südaööd oli Haapsalus 10 meetrit sekundis, Pärnus 15, Roomassaares 18 ja Heltermaal 12 meetrit sekundis.

2005. aasta orkaani mõõtu jaanuaritormi ajal ületas Pärnu veetase üle 300 sentimeetri Amsterdami nullist, Haapsalu lähistel Rohukülas käis aga laine mõõdulatist üle ja täpset veetaset kohalikud ei teadnudki.

Allikas: Riigi Ilmateenistus.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles