Ratas: keel, kultuur ja sport ühendavad meid ning viivad tulevikku
23. veebruar 2020, 16:08
/nginx/o/2020/01/23/12889617t1hf197.jpg)
Peaminister Jüri Ratas ütles pühapäeval teaduste akadeemia saalis riiklike preemiate üleandmisel, et keel, kultuur ja sport on need, mis rahvast ühendavad ja tulevikku viivad.
Peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning kultuuriminister Tõnis Lukas tänasid pühapäeval teaduste akadeemia saalis riiklike teaduspreemiate, Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiate laureaate, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Ratase sõnul on iseseisev Eesti riik sündinud eestluse vaimust, selle tulevik on seotud laste ja noortega ning sellega, kuidas kodumaa oma väärtuste, vajaduste ja võimalustega neid kõnetab.
«Meie keel, kultuur, kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst ja ühised traditsioonid olid need, millele toetasime oma riigi loomise, iseseisvuse taastamise ning nendest leiame tuge ja kinnitust ka praegu. Õigupoolest ongi just kõik see ja veel palju muud eestlaseks olemine, mis liidab meid kokku ja paneb tundma ühise rahvana. Mitte riigist ei sünni eestluse vaim, vaid vastupidi. Meie riik on sündinud eestluse vaimust,» ütles Ratas oma tervituskõnes.
«Me kõik vajame inspiratsiooni, et saata oma elus korda erakordseid asju. Iga suur saavutus algab just esimesest sammust, esimesest kokkupuutest. Seepärast on mul iseäranis hea meel tänaste laureaatide üle, sest ma saan siiralt öelda, et igaühel neist on enda saavutatu tõttu võime inspireerida,» lisas Ratas ja tänas saalis viibijaid selle eest, et nende elu ja töö, loomingulisus ja töökus on inspiratsiooniallikaks neile, kes täna oma eluteed valivad.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et laureaatide saavutused on olulised praegu ja väga vajalikud, kui vaatame tulevikku. «Wiedemanni keeleauhinna laureaadi Helle Metslangi elutöö on tulevikulise mõõtmega ja ettepoole suunatud pilguga, sest keeleteaduse alusuuringud on olulised nii keele arendamise, keeleõppe kui ka keeletehnoloogia jaoks,» tõi Reps näite.
Kultuuriminister Tõnis Lukas omakorda pööras autasustamise tseremoonia eel pilku minevikku ja rõhutas, et Eestis on oluliselt rohkem riigi arengusse märkimisväärselt panustanud inimesi, kui riiklike preemiate nimekirja mahub.
«Eelmine aasta oli ka laulu- ja tantsupeo aasta. See on esmapilgul hoomamatu – sajad ja sajad kollektiivid, kümned tuhanded osavõtjad, mahukad kontserdid, kümned tellitud uudisteosed, kogu keeruline logistika ja see kõik tundub meile nii iseenesliku ja loomulikuna,» tänades Aet Maateed, kes kogu ettevõtmist juhtis, vastavalt tantsu- ja laulupeo üldjuhte Vaike Rajastet ja Peeter Perensit, aga ka sama ettevõtmise proloogi korraldajaid Tartus Triin Kochi Tartu laulupeo ja Jaanus Randmat tantsuetenduse eest.
«Inimesed, keda riiklike elutöö- ja aastapreemiatega esile tõsteti, on Eestile palju andnud – ilmestanud me rahvuslikku ärkamisaega kui ühendanud meid spordisündmuste autasustamishetkedel. Loodame, et selline ilus aeg kestab edasi ka järgnevatel aastatel,» lisas Lukas.