Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/24/12968415t1h26dc.jpg)
Eesti suuremad õlletootjad ütlevad kui ühest suust: kesvamärjukese müük Läti piirikauplustesse on kukkunud poole võrra. Kunagi õitsenud piiriärile ennustatakse vaikset hääbumist.
Võib öelda, et Läti alkoholiralli selgroog murti mullu juulis, mil Eesti valitsus langetas rahandusminister Martin Helme eestvedamisel õlle- ja viinaaktsiisi veerandi võrra. Ehkki lõunapiiril maksis ja maksab alkohol endiselt vähem, tekkis Eesti avalikkuses kuvand, et käraka hinnad on võrdsustunud või on hinnavahe nii väike, et trett lõunanaabrite juurde ei tasu end enam ära.
Piirikaubanduse vähenemist tunnevad omal nahal kõik. Saku Õlletehase juht Jaan Härms ütles, et 2019. aasta keskpaigani kasvas müük Läti piirile vaat et iga kuu. Pärast südasuvist maksumuudatust hakkasid Saku tarned piirile aga järk-järgult kahanema. Esimestel kuudel 20–30 protsenti, aasta lõpus juba 40–45 protsenti. Praegu on aastased müügimahud langenud aga juba enam kui poole võrra, tunnistas Härms.
Kas pidu on läbi? «Ma ei ütleks, et pidu täiesti läbi on, küll aga on see tükk maad igavam ja lahjem. Pool pidulistest on lahkunud,» muigas Härms. Siiski on jutud piirikaubanduse täielikust surmast tema sõnul ennatlikud. «Ehkki kukkumine on olnud suur, müüme endiselt piirile sama palju kui Eestis tervele Selveri ketile, mis on märkimisväärne kogus,» rääkis ta.
Soomlased on tagasi
Pärast Läti seimi otsust tõsta märtsist alkoholiaktsiisi viis protsenti ja järgmisel aastal teist sama palju võib Härmsi hinnangul eeldada, et piiriäri hingitseb mõnda aega edasi. «Küllap läbisõidul sealt ikka ostetakse. Mingit erilisemat kaupa või nii,» pakkus ta. Kui napsumaksu laks olnuks rängem, paarkümmend protsenti, nagu vahepeal räägiti, olnuks piirikaubandusel kriips peal.
Sisuliselt üks ühele sama juttu rääkis ka teise suurema õlletööstuse A. Le Coqi juht Tarmo Noop. Ka nemad müüvad mööda piirijoont paiknevatele Alko1000-le ja Superalkodele ligikaudu poole vähem märjukest kui aasta tagasi. See tähendab seda, et Eesti turule müüakse õlut taas rohkem.
Läti tõstab aktsiisi samm-sammult
Läti seim kiitis eelmisel neljapäeval heaks alkoholiaktsiisi tõusu. Tänavu märtsis tõuseb see kõigil alkohoolsetel jookidel viis protsenti ning 2021. aasta märtsis samuti viis protsenti.
Kui praegu on liitrise viina aktsiisierinevus Eesti ja Läti vahel 1,27 eurot viimase kasuks, siis järgmise aasta aprillis väheneb see 0,63 eurole liitrilt.
Õlleaktsiis tõuseb Lätis tänavu kolm senti liitri kohta, küündides 0,39 euroni, järgmise aasta märtsis on see aga juba 0,41 eurot. Võrdluseks, Eestis on see endiselt 0,64 eurot.
Nii nagu Härms leidis ka Noop, et pärast mõõdukat maksutõusu jätkub piirikaubanduse vaikne hääbumine. Noop lähtub eeldusest, et kui 0,33-liitristest purkidest koosneva õllekohvri hinnavahe siin- ja sealpool piiri ületab kolm eurot, siis piirikaubandus suureneb, kui see jääb alla kahe euro, piirikaubandus kaob. Praegu maksab Eesti kaupluses õllekohver keskmiselt 12,90–13,90 eurot, Läti piiril 10–11 eurot. Märtsist peaks viimase hind veidi suurenema.
Lõunapiiril ostlemise kahanemine tähendab ka seda, et soomlaste ostud põhjapiiril suurenevad. Eesti riigile on see positiivne, kuna nii suurenevad maksulaekumised. Näiteks Saku müük Tallinna sadamas asuvatele kauplustele, samuti laevadele on kasvanud viimastel kuudel 30–50 protsenti. Härms arvas, et kõva müük peaks pihta hakkama just suvel.
Asemele Leedu ja Saksa õlled
Läti piirikauplused ise on välja andnud vastuolulisi sõnumeid. Näiteks jaanuari keskel teatas Ainažis tegutsev Goalco, et nad panevad uksed kinni, kuna kärakamüük ei tasu end enam ära. «Helmete aktsiisilangetus ning Läti plaanitav aktsiisitõus teeb alkoholikaupluse käitamise piiril vaid marginaalselt kasumlikuks,» tunnistas poe juhataja Veljo Madiberg. Viinaralli pioneer, Alko1000 pealik Einar Visnapuu ütles samal päeval, et plahvatusliku kasvu ajad on läbi, müük on stabiliseerunud, kuid jutud piirikaubanduse hukust on tugevasti liialdatud.
Mitme piiripoega Superalko omanik Riho Maurer aga kinnitas, et nende poodide käive on aasta alguses hoopis kasvanud. Ta juhtis tähelepanu huvitavale tendentsile: Eesti õlletootjate müük on tõepoolest palju langenud, kuid see-eest on väga tugevasti kasvanud imporditud Leedu ja Saksa õllede osakaal. «Sama trend on Eesti viinatootjatega, aga siin on langus väiksem,» märkis ta. Märtsist jõustuv viieprotsendiline aktsiisitõus lõpptoodete hindu Maureri sõnul eriti ei mõjuta.
Aasta teises pooles aktsiisilaekumine kasvas
Kui Läti piirikaubandus pead tõstis, hakkasid Eesti eelarvesse laekuvad aktsiisimaksud kokku kuivama. Erinevus ootuste ja tegelikkuse vahel kärises ootamatult suureks. Näiteks 2018. aastal loodeti eelarvesse napsumaksult teenida 341 miljonit eurot, kuid tegelikkuses laekus umbes 100 miljonit vähem.
Möödunud aastal tuli riigikaukasse 225,5 miljonit eurot alkoholiaktsiisi. Ehkki tulemus jäi 2018. aastale absoluutarvudes alla, hakkas rohkem raha tilkuma just aasta teises pooles, mil kehtis madalam aktsiis. Nii tuli esimese kuue kuu jooksul 101 miljonit eurot, aga teisel poolaastal 124 miljonit eurot. Ühelt poolt on see tingitud juulis plahvatuslikult kasvanud kange alkoholi deklareerimisest (oodati madalamat aktsiisi), teisalt on põhjus selles, et alkoholi ostmine on kolinud piirilt rohkem Eesti sisemaale.
Parem pilt sellest, kuidas aktsiisilangetus laekumisi tegelikult mõjutab, tekib alles tänavu. Alanud aastaks prognoositakse alkoholiaktsiisi laekumiseks 228,9 miljonit eurot.