Teadusmõte on vaba

Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

Täna avalikustas Postimehe fond esimesed kolm Noor-Eesti teadusgrandi laureaati. Grandi suurus on 100 000 eurot aastas ja uuringud kestavad kolm aastat. Seega on tegu 900 000-eurose annetusega humanitaar- ja sotsiaalteadustele. Või siis ostab metsik metseen oma maailmavaatele sobivat (loe: eestikeelset ja -meelset) teadust. Vahe on suur ja põhimõtteline ning vajab selgeks rääkimist.

Esmapilgul võib tunduda, et probleemi ei ole, sest eks igaüks või tegeleda heategevusega ning toetada teadusi ja kunste, nagu ta paremaks peab. Ega olegi, kui sajad inimesed toetavad ühisrahastuse teel väikeste summadega üht või teist projekti. Probleem tekib siis, kui mõni organisatsioon või isik suunab väga suuri summasid selge maailmavaatelise sõnumiga ettevõtmistesse. Sellisel juhul pole tegu mitte heategevuse, vaid ideoloogiatööga.

Humanitaar- ja sotsiaalteadused on eriti tundlikud ideoloogilise mõjutamise suhtes. Erinevalt loodusteadustest on pehmetes teadustes andmete tõlgenduse ruum palju avaram ja võimalus, et rahastaja soovid võivad hakata tulemusi kallutama, palju reaalsem. Nii võib poliitilisest või maailmavaatelisest allikast saadud rahastus kahjustada nii tulemuste usaldusväärsust kui ka teadlase mainet.