Andestuse alistav vägi

Anna Roberta Odette’ina «Luikede järves». FOTOd: Rünno Lahesoo Foto: Rünno Lahesoo

Iga uue tantsija tulek repertuaaris olevasse lavastusse toob välja selle uued tahud ning annab võimaluse uuesti mõtestada vana tuntud lugu. Asi muutub veelgi huvitavamaks, kui rollidebüüdi teeb meie oma balletikooli kasvandik, kes tuttav juba õpingute päevilt.

Just selline on lugu Anna Roberta [Lahesoo]* puhul, kelle kaunis elegantne kuju, pikad liinid ja mänguline natuur on eriliselt meelde jäänud Triinu Upkini lavastatud džässballetist ja «Uinuva kaunitari» Sirelihaldjana. Anna Roberta debüüt «Luikede järves» 12. veebruaril oli teada vähestele asjassepühendatuile, kuid seda suurem rõõm oli olla selle sündmuse tunnistajaks. Järgnevalt püüan edastada seda, mida ma lavalt nägin – eelkõige kaksikrolli sisulist poolt, jättes tantsutehnilised üksikasjad pedagoogide kommenteerida.