Põllumees peab uute sortide virvarris orienteeruma
/nginx/o/2020/12/02/13507941t1h9453.jpg)
5. märts 2020, 01:00
/nginx/o/2020/03/04/12988503t1he621.jpg)
Enne, kui sertifitseeritud seeme põllumeheni jõuab, läbib see üksjagu pika teekonna. Esmalt aretab aretaja uue sordi. Vahel Eestis, enamasti välismaal. Siinne sordiesindaja Scandagra Eesti AS toob oma sordid enamasti Skandinaaviast ja Saksamaalt, vähemal määral Poolast ja Inglismaalt.
Aga seemned ei jõua siia valmis kujul, et otse külviku abil põllumulda idanema minna, vaid enne tehakse Põllumajandusameti tellimusel sordivõrdluskatsed. Need kestavad kaks aastat ja tulemuste põhjal otsustatakse, kas sort sobib Eesti kliimasse. Katsete käigus ei vaadata ainult saagikust, vaid ka muid sordi kvaliteedinäitajaid, näiteks haiguskindlust.
Kui katsetelt roheline tuli saadud, ostab kohalik sordiesindaja omale supereliit- või eliitseemne, mida Eestis paljundama hakatakse. „Meil on selle jaoks seemnekasvatajad, kes seemne paar põlvkonda allapoole paljundavad,” selgitas Scandagra Eesti seemnete tootejuht Kaisa Pajusalu. Kuni seeme jõuab põllumeestele müüdavasse C2-kategooriasse, kulub kaks-kolm aastat. Igal vahepealsel aastal seemet kontrollitakse.
Põllumehel pole aga lihtne oma põllule kõige paremat sorti leida, sest valik on lai. „Uusi sorte tuleb igal aastal juurde, turg on juba üleküllastunud,” sõnas Pajusalu. Veel viis või kümme aastat tagasi oli uutest sortidest pigem puudus. „Põllumeestel on küllalt keeruline uute sortide virvarris orienteeruda.”
/nginx/o/2020/03/04/12988502t1h2e43.jpg)
Sortide eluiga pole pikk, tavaliselt neli-viis aastat. Üksikud legendaarsed sordid võivad turul püsida ka kümme ja rohkem aastat. „Sordiaretus näeb kurja vaeva, et neid järjest paremaks teha. Üks asi on saagikus, aga ka kvaliteedinäitajad on väga olulised. Survet lisab seegi, et maailma rahvastik kasvab, aga põllumaad juurde ei tule,” rääkis Pajusalu.
Vahel katsetavad põllumehed pisut eksootilisemate sortidega. Pajusalu teadis, et kuigipalju kasvatatakse meil sojauba, kuigi Scandagra selle seemnega ei tegele. „Aeg-ajalt tulevad mõned kultuurid lainena peale. Paar aastat tagasi oli tatar väga popp, aga see mood taandus. Ka kanepi kasvatamine oli vahepeal populaarne. 2017. aastal oli Eesti näiteks Euroopas suuruselt teine tööstusliku kanepi tootja,” tõi ta mõne näite. Ent peale kasvatamise on tarvis mõelda saagi müümise peale ja sageli on selliseid kultuure raske müüa.
Seemne kategooriad
SE – supereliitseeme
E – eliitseeme
C1 – sertifitseeritud seemne I põlvkond
C2 – sertifitseeritud seemne II põlvkond
TS – tarbeseeme (oma toodetud seeme)
H – hübriidseeme (mõned talirukki ja rapsi sordid)
Allikas: Scandagra Eesti