Toome lilleniidu koduaeda

Juulis õitsevad lilleniidul kollane karikakar, harilik härjasilm, harilik ussikeel ja harilik pune. Foto: Evely Ustav

Kes soovib looduse õrna ilu koduaeda tuua, võib katset teha lilleniiduga. Meie maakoju viis aastat tagasi rajatud Eesti looduslikest liikidest lilleniit on toonud vaid rõõmu. Loodusliku ilmega lillelapike võib olla ka osake linnaaia murualast.

Ameerika ja Euroopa suurlinnades on disainitud lilleniidud haljastuses väga populaarsed. Esiteks loovad loodusliku ilmega alad urbanistlikus linnapildis põnevaid kontraste, teiseks püütakse suurendada linnade liigirikkust lindude ja putukate näol, kes loodud aladelt toidu ja eluaseme leiaksid. Lilleniidus võib kasutada Eesti looduslikke liike või ilmestada seda kultuurliikidega. Näiteks paljud Põhja-Ameerika püsikud, mille hulgas on mitmed astri liigid, on väärtuslikud hilise õitsemise tõttu.

Lilleniidu tüübid

Üheaastastest liikidest lillemuru seemnesegusid kasutades võite saada kiire tulemuse. Valmis seemnesegud on tavaliselt töökindlad ja annavad oodatud tulemuse, sest suvelilledel on kiire idanemine ja suur idanevusprotsent. Tulemus kestab siiski vaid mõni kuu.

Aega ja kannatust nõudvam ettevõtmine on pikemaealiste liikidega katsetamine. Lilleniit, mis on liigirikas ja vajab hoolt mõni kord aastas, eeldab õiget rajamist ja läbimõeldud taimevalikut. Lilleniitu on lihtsam rajada väheviljakale pinnasele. Kellel siiski on kindel soov, õnnestub õige taimevaliku korral ka huumusrikkamal mullal. Viimasel juhul on peamine katsumus umbrohutõrje ja liigilisel koosseisul tuleb silm peal hoida. Nimelt võib mõni soositud liik ennast liiga hästi tunda ja teised liigid paari aastaga välja tõrjuda. Olemasolevasse murusse niidutaimede seemnete külvamist ei peeta efektiivseks, sest võrsuvad taimed ei suuda väljaarenenud tugeva juurestikuga murutaimedega konkureerida, seda eriti viljakatel muldadel.