ÜRO Julgeolekunõukogu arutas Eesti eestvedamisel Krimmi inimõiguste olukorda

Paul Teesalu ÜRO julgeolekunõukogu mitteametlikul kohtumisel.

FOTO: Välisministeerium

New Yorgis toimus reedel Eesti eestvedamisel ÜRO Julgeolekunõukogu mitteametlik kohtumine Krimmi inimõiguste olukorra teemal. Kohtumist juhtis välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu.

«Venemaa tegevusi Krimmis tuleb näha osana Kremli laiemast strateegiast Ukraina destabiliseerimiseks. Eesti on lubanud ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena olla järjekindel hääl, mis hoiab Ukrainas toimuva Julgeolekunõukogus tähelepanu all. Eilne kohtumine seda ilmekalt ka näitas. Eesti toetab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ja ei tunnusta kunagi Krimmi seadusevastast annekteerimist,» selgitas välisminister Urmas Reinsalu. 

Kohtumise avasõnavõtus väljendas asekantsler Teesalu muret, et kuue aasta jooksul, mis on möödunud Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna seadusevastasest annekteerimisest Venemaa Föderatsiooni poolt, on inimõiguste olukord poolsaarel järjest halvenenud. «Venemaa on drastiliselt piiranud usu- ja veendumusvabadust, kogunemis- ja ühinemisvabadust ning väljendusvabadust,» sõnas Teesalu.

Teesalu avaldas nördimust Krimmi tatarlaste murettekitava olukorra üle, mida on kinnitanud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo. «Rahvus- ja usuvähemused, aga eriti Krimmi tatarlased, on saanud tagakiusamise, läbiotsimiste, ülekuulamiste ja kinnipidamiste sihtmärgiks. Me kutsume Venemaad üles Krimmi tatarlaste kogukonna rõhumist lõpetama,» ütles asekantsler. 

Ta tõi välja Venemaa suurenenud sõjalise kohalolu poolsaarel ja selle, et okupatsiooni algusest on enam kui 18 000 meest sundvärvatud Vene relvajõududesse. Krimmist on põgenenud kümneid tuhandeid põliselanikke, samal ajal kui sinna on ümberasustatud sadu tuhandeid Venemaa Föderatsiooni kodanikke. Venemaa muudab süsteemselt Krimmi demograafilist koosseisu, rikkudes nii Genfi konventsiooni, milles keelatakse okupeerival riigil okupeeritud territooriumile deporteerida või ümber asustada oma tsiviilelanikkonda, samuti keelab see okupeerival riigil sundvärvata isikuid okupeeritud territooriumilt oma relvajõududesse.

Mitteametlikul kohtumisel tegid ettekanded veel ÜRO abipeasekretär inimõiguste küsimustes ja inimõiguste ülemvoliniku büroo New Yorgi esinduse juht Ilze Brands Kehris, Ukraina presidendi alaline esindaja Krimmis Anton Korõnevõtš, Krimmi tatarlaste Medžlisi esimees Refat Çubarov ning Krimmi Inimõigusrühmituse juht Olga Skrõpnõk. Sõna võtsid ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed ja teised ÜRO liikmesriigid.  

Eilne kohtumine tähistas kuue aasta möödumist Krimmi Autonoomse Vabariigi ajutise okupatsiooni algusest. Eesti alaline esindus ÜRO juures korraldas ürituse üheskoos Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide ja Ukraina alaliste esindustega ÜRO juures.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles