Professor Irja Lutsar: olukorra leevendumist võib Itaalias oodata 20. märtsi paiku (1)

Loora-Elisabet Lomp
Copy
TÜ meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.
TÜ meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar. Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar pani oma sellenädalased jälgimised ja mõtted koroonaviirusest kokku. Oma sotsiaalmeedia postituses professor puudutab nii suremust, viiruse selle nädala levimist ning ka seda, kuidas teised riigid ohjeldavad epideemiat. 

«Selle nädala märksõna on Itaalia, minu jaoks paljud seal toimuvad asjad arusaamatud. Ärge väga absoluutarvudesse süvenege, need muutuvad reaalajas,» selgitas Irja Lutsar. 2.03–8.03 nädal koroonaviirusega. 

Viiruse levikust ja nakatunutest

1. Nädalaga on viiruse levik oluliselt laienenud väljapoole Hiinat. Nakatunuid on leitud 100 riigis. Viimastel päevadel lisandub 3500–4000 nakatunut, kellest vaid 100–150 on registreeritud Hiinas. 3500–4000 juhtu registreeriti Hiinas haiguspuhangu kõrgperioodil.

2. Haigusjuhtudest 86 protsenti on kerged ja ülejäänud tõsised või kriitilised. Endiselt, lapsed küll haigestuvad, kuid põevad suhteliselt kergelt.

3. Hiinas tundub epideemia kontrolli alla saadud olevat, haigestumise kõrgperiood koos tõusu ja langusega kestis umbes neli nädalat. Sama ütlevad ka mudelid, et 60 protsenti nakatumistest toimub 4 nädala ja 90 protsenti kuue nädala jooksul.

4. Oluline on mainida, et vaatamata ülirangetele karantiini meetmetele nakatus 60 miljoni elanikuga Hubei provintsis umbes 80 000 isikut (1333 juhtu 1 miljoni kohta) ja suremus selles piirkonnas oli 4,9 protsenti. Missugune osa oli ülirangel karantiinil ja missugune haiguse loomulikul kulul, ei saa me kunagi teada. Samas ei saa me teada, kui palju haigete kontsentreerimine asutustesse (haiglad, koolid jne) põhjustas sekundaarset haigestumist.

5. Hiina järel on kõige suurema nakatunute arvuga Lõuna-Korea, Itaalia ja Iraan, igas riigis üle 5000 nakatunu. Kõigis kolmes riigis on haigestumise epitsentrid, kus on haigusjuhte oluliselt rohkem kui teistes piirkondades. Itaalias peamiselt Lombardia (pealinn Milano), Veneto (pealinn Veneetsia) ja Emilia Romagna (pealinn Bologna), Lõuna-Koreas Daegu linna ümbrus ning Iraanis Teherani ümbrus. Nakatunuid on leitud teistest piirkondadest.

6. Euroopa kõige kõrgema haigestumusega riigiks on Itaalia. Põhja-Itaalia 11 linnas kehtis karantiin alates 24. veebruarist. Alates 8. märtsist on range karantiin kogu Põhja-Itaalias. Kui mudelid on õiged, siis olukorra leevendumist võib Itaalias oodata 20. märtsi paiku.

7. Endiselt puudub lõplik vastus küsimusele, kas inkubatsiooniajal on haige ohtlik, kuna teave on vastandlik. Minu parima arusaamise järgi saab inimene nakatada ainult siis, kui tal endal on viirus olemas. JAMAs publitseeriti artikkel, kus Wuhanist tulnud inimene nakatas justkui 10. jaanuaril temaga kontaktis olnud isikuid. Tema PCR muutus positiivseks 28. jaanuaril, olles 26. jaanuaril negatiivne, samal ajal muutusid positiivseks ja kontaktsete PCRd. See seeria tekitab mitmeid küsitavusi. Kas siin polnud tegu hilisema nakatumisega ja mitte Wuhanist pärit patsiendist?

8. Nakatumine pole veel jõudnud maailma vaesematesse riikidesse – Aafrikasse ja Lõuna- Ameerikasse

Suremusest

9. Globaalne suremus 3,4%, sellest Hiinas 3,7% ja ülejäänud maailm 1,9%.

10. Itaalia puhangu suremus on sarnane Hiina suremusega – 3,9 protsenti. See on arusaamatult suur ja erandlik väljaspool Hiinat. Samuti on Itaalias, võrreldes teiste riikidega, väga suur hulk kriitilises seisundis olevaid haigeid. Itaalia ametnikud selgitavad Itaalia suurt suremust vananeva elanikkonnaga; surnute keskmine vanus on 81,2 aastat.

11. Kuigi Itaalia ja Hiina suremuse näitajad on sarnased on oluline märkida, et Itaalias oli surnutest 83% >70 aastased ja 48% > 80 aastased samas kui ükski surnu polnud <60 aasta. Vastavad arvud Hiina kohta on 51%, 20% ja 19%. Itaalias on suremus viimasel nädalal langenud, mille tõenäolisemaks põhjuseks laialdane testimine ja kergemate haigusjuhtude registreerimine.

12. Kui Hiinas ja Itaalias on kõrge suremus, siis pole see nii kogu maailmas. Kui suremuse arvestamisel Hiina ja Itaalia välja jätta, saame suremuseks 1,4 protsenti.

13. On riike, kus suremus on kas väga väike (Lõuna- Korea – 0,6%) või siis puudub. Näiteks Singapur, kus haigestumise tõus algas enam vähem samal ajal kui Hiinas. Või Saksamaa (suhteliselt uus puhang), kus tänaseks on registreeritud 939 nakatunut, kellest kriitilises seisundis on 9. Kummaski pole ühtegi surmajuhtu. Surmajuhte pole ka Põhjamaades. Haigestumus ja suremus on madal ka Jaapanis.

Teiste riikide positiivsest kogemusest epideemia ohjamisel

14. Hästi on epideemiaga hakkama saanud Singapur ja Taiwan, kellest võiks õppida. Kumbki riik ei kehtestanud karantiini ega ülirangeid piiranguid. Siiski viisid sisse nn tervisedeklaratsioonid. Kõik riiki sisenejad täitsid need lennukis või piiril, deklaratsioone kontrolliti enne riiki sisenemist ja edasi tegeldi vaid kahtlaste juhtudega. Haiglasse pandi vaid juhud, kes meditsiinilistel näidustustel vajasid haiglaravi. Teised olid kodusel ravil või karantiinis ja nende kontaktsed koduses karantiinis. Karantiinist kinni pidamist kontrolliti rangelt. Singapuris on viis miljonit elanikku ja praeguseks 138 juhtu ja 0 surma. Taiwanis 23,9 miljonit elanikku ja 45 haigusjuhtu. Mõlemad riigid Hiinale lähedal, aga maismaatransporti vist vähe. Analoogset teed on läinud ka Kanada, kes SARSi puhangu ajal palju kannatas.

15. Britid pakkusid välja, et nemad valmistuvad ja fokuseerivad oma ressursid tõsiste haigete ravile ja pühenduvad vähem haiguse riigist eemale hoidmisele. See on siis liikumine epideemia teise faasi. Ilmselt tuleb mõlemaks valmis olla.

Koroonaviirused ja teised respiratoorsed haigused

16. Võrdlus sesoonse gripiga. CDC andmetel on USAs sellel aastal hinnanguliselt haigestunud 32 miljonit inimest sesoonsesse grippi, kellest hospitaliseeritud on 300 000 ning surnud 18 000. Vastavad arvud koroonaviiruse kohta maailmas on 106 000 ja 3200 surnut. Gripiga aga on lootus, et kui kevad tuleb, siis see kaob. Paljud loodavad, et sama juhtub ka koroonaviirusega.

Koroonaviirus Eestis

17. Eestis tuvastati eelmisel nädalal 10 nakatunut, kellest 9 tulid puhkuselt Põhja-Itaaliast. Kõik nakatunud on kergete haigussümptoomidega. Praegu Eestis lokaalset haiguse levikut pole kirjeldatud. Haigestumus Eestis 7,6 inimest 1 miljoni isiku kohta. Samas grippi haigestumine on 798 juhtu 1 miljoni kohta. Ürituste ära jätmine ja koolide sulgemine praeguses olukorras tundub ebaproportsionaalne, aga olukord vajab pidevat jälgimist.

Koroonaviiruse kollateraalne kahju ja teadus

18. Kahju majandusele on ülisuur ja see puudutab varem või hiljem meid kõiki. Aktsiaturud kukuvad, Hiinas langes autode müük 92 protsenti, võib tekkida ravimite puudus, kuna mitmete ravimite tooraine tuleb Hiinast. Põhja-Itaalia on Itaalia tööstuse ja majanduse alustala. On juba otsustatud, et toetatakse puhangu tõttu kannatanuid. Ilmselt vaadatakse ka majandus ümber ja võimalik, et hakatakse toetama lokaalsete ettevõtete säilimist.

19. Poliitilised vastuseisud riikide vahel pole ka mängust välja jäänud.

20. Vaktsiini ja ravimeid veel ei ole. Uuringud käivad, kuid ravimite seisukohalt on juba avaldatud arvamust, et ravimite kliinilisi uuringuid ei pruugi Hiinas olla võimalik lõpuni viia, kuna Hiinas haigestunute hulk langeb kiiresti. Teadusesse investeerimises Euroopa silma ei paista. Uuringutes on umbes 20 eri vaktsiini, ükski tegutseja pole EUst, kui arvestada, et UK on EUst välja astunud.

21. Euroopa Liit on siis välja kuulutanud grandi voorud, kust saab koroonaviiruse uuringuteks raha taotleda. Seda saavad teha ka eesti teadlased.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles