Postimehe aasta inimesed – kvoodikauplemise meistrid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Anne Sulling ja Hannu Lamp Stenbocki majas.

FOTO: Andres Haabu

Postimees kuulutas täna aasta inimesteks 2011 saastekvoodiga kauplejad Anne Sullingu ja Hannu Lambi, kes on raskel ajal toonud Eestile paari aasta jooksul 5,6 miljardit krooni ehk 360 miljonit eurot.

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli nimetas Sullingu ja Lambi teeneks nende initsiatiivi, tänu millele alustas Eesti kasutamata riikliku CO2 saastekvoodi müüki ning aastatel 2010-2011 õnnestus neil tuua riigile märkimisväärsed summad. Selle raha eest on renoveeritud energiasäästu eesmärgil riigi ja kohalike omavalitsuste hooneid, soojustatud kortermaju, rajatud tuuleparke, soetatud ökonoomseid busse ja moodsaid tramme ning elektriautosid jne.

«Kõike seda on Sulling ja Lamp saavutanud tänu oma tarkusele, nupukusele ja heale läbirääkimisoskusele. Ajakirjanduses on nende edust samas suhteliselt vähe räägitud. Seda suurem on rõõm, et Postimehe toimetus just neid tublisid inimesi tunnustada otsustas,» ütles Kopli.

Sullingul ja Lambil on õnnestunud teha maailmas oma turusegmendi käibest üle 50 protsendi, nad on edukaimad läbirääkijad kvoodikaubanduse turul, kus pakkumine ületab nõudlust lausa mitukümmend korda.

Mismoodi kvoodiäri täpselt käib, ei ole Keskkonnainvesteeringute Keskuses müügijuhtidena töötavad Anne Sulling ja Hannu Lamp paljastanud. Nagu iga äri, on ka see konfidentsiaalne, sest info lekkimine võib kahjustada Eesti riigi huve.

Riigid on otsustanud võidelda globaalse soojenemise vastu ning selleks on lubatud vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Eestil vähenes pärast Nõukogude Liidu lagunemist keskkonda saastav tööstus märgatavalt, mistõttu jäi meil lubatud heitkoguste ühikuid üle ja neid on võimalik müüa. Eesti müüb koos saastekvootidega usaldusväärsust, lubadust investeerida raha, mis Euroopast või Jaapanist saadakse, keskkonnasäästu. Kasutamata saastekvoodi müügist saadava raha peab Eesti suunama kokkuleppel kvoodi ostjaga investeeringutesse, millega kaasneb reaalselt kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemine. Kvoodimüügist saadud raha ei tohi kasutada muudel eesmärkidel: ei riigieelarve lappimiseks, sotsiaaltoetuste maksmiseks vms.

Eesti on sõlminud 19 saastekvoodi tehingut, sealhulgas Austria, Hispaania ja Luksemburgi valitsustega ning mitmete Jaapani suurkorporatsioonidega. Saadud on 360 miljonit eurot, mis investeeritakse järgmistesse valdkondadesse:

- riigi- ja kohalike omavalitsuste hoonete renoveerimine – 172 miljonit eurot. Energiasäästu eesmärgil renoveeritakse kokku 480 riigi ja kohaliku omavalitsuse hoonet
- kortermajade soojustamine – 30 miljonit eurot. See kätkeb endas toetusskeemi korteriühistutele hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks
- taastuvenergial põhinevate koostootmisjaamade rajamine, katlamajade rekonstrueerimine ning kaugküttevõrkude renoveerimine – viiakse ellu 41 projekti, mille tulemusena läheb taastuvale kütusele üle neli katlamaja, rajatakse kuus koostootmisjaama ning rekonstrueeritakse soojustorustikke 34 linnas ja asulas üle Eesti.
- tuuleparkide rajamine – 19 miljonit eurot. Rajatakse kolm tuuleparki, mille võimsus kokku on 24,9 MW. Tuulepargid kerkivad Viru-Nigula, Lüganuse ja Varbla valda.
- ökonoomsed bussid linna- ja maakonnaliinidele – 21 miljonit eurot. Soetatakse linna ja maakonnaliinidele 110 bussi, mis asuvad teenindama Ida-Virumaa, Harjumaa ja Tallinna linna liine.
- alternatiivset kütust kasutavad bussid linnaliinidele – 4,2 miljonit eurot. Soetatakse Narva ja Pärnu linnadele 13 maagaasi- ning maagaasi-hübriidbussi.
- moodsad trammid trammiliinile nr. 4 Tallinnas – 45 miljonit eurot. Trammiliinil nr. 4 uuendatakse infrastruktuur ning vahetatakse välja vanad trammid nüüdisaegsete vastu, kokku 15-16 trammi.
- elektriautod ja laadimise infrastruktuur – rajatakse üleriigiline kiirlaadijate infrastruktuur, sotsiaaltöötajatele antakse kasutusse 507 elektriautot, loodud on toetusskeem eraisikutele ja juriidilistele isikutele umbes 500 elektriauto soetamiseks.

Postimees on aasta inimest valinud juba alates aastast 1997. See on hea võimalus tunnustada väljapaistvaid inimesi ja nende saavutusi ning tugevdada sellega Eesti ühiskonda edasi viivaid väärtushinnanguid.

Aasta inimese tiitli on seni pälvinud Ardo Hansson, Linnar Viik, Andres Metspalu, Ilmar Petersen, Ivar Must, Andrus Veerpalu, pensioni II sammas, filmi «Nimed marmortahvlil» meeskond, Alar Sikk, Eesti sõdur Iraagis, Tarmo Soomere, animafilm «Leiutajateküla Lotte», Marina Kaljurand, Gerd Kanter, Sofi Oksanen ja Tanel Laisaar.
 

Tagasi üles