Raudürditee toob magusama une

Raudürte leiab laias värvi- valikus. Foto: Shutterstock

Märtsi esimeses pooles on paras aeg pista mulda raudürdi seemned. See juunist sügiskülmadeni aias õitseja pole pelgalt ilutaim, vaid sellest saab und soodustava tee ja toitude maitsestaja.

Raudürt (Verbena) on umbes 250 liigiga esindatud rohttaimede perekond peamiselt Ameerikast. Harilik raudürt (Verbena officinalis, sünonüüm V. menthifolia) on ravimtaim, mida on haruldase tulnukana leitud ka Eesti loodusest. Suvelillena on tuntuim troopiliste ja subtroopiliste liikide ristamisel saadud aedraudürt (V. hybrida). Lillekultuuridena kasvatatakse ka argentiina raudürti (V. bonariensis), odajat raudürti (V. hastata), roodset raudürti (V. rigida), harvem kanada raudürti (V. canadensis), õrna raudürti (V. tenera) ja nõgeselehist raudürti (V. urticifolia).

Harilik raudürt (Verbena officinalis). Nimetus officinalis tähendab ladina keeles – apteegis ravimina kasutatav. Hariliku raudürdi neljakandilised varred on püstised ja harulised, mis alumises osas puituvad, taime kõrgus on 30–60 (100) cm. Arvukad õied asuvad kaenlasisestes või tipmistes tähkõisikutes, mis on koondunud omakorda pööristeks. Õitseaeg on juulist septembrini.

Aed-raudürt vajab päikesepaistelist kasvukohta ja rammusat parasniisket mulda. Seemned külvata märtsi alguses katmikalale. Parema ja ühtlasema idanevuse saamiseks viia külvid esmalt 2–3 nädalaks jahedasse: kuni + 5 ºC või õue. Aed-raudürt on valgus­idaneja, idanemiseks sobiv temperatuur 18–20 ºC. Tõusmed tärkavad pärast stratifitseerimist 10–20 päeva pärast. Noored taimed ei taha ülekastmist. Olenevalt sordist kasvavad aed-raudürdid 10–40 cm kõrguseks ja 20–30 cm laiuseks tihedaks puhmikuks. Lehed on hallikarvalised.

Õite värvus on paljudes värvitoonides valgest kuni tumepunaseni, õitel „valge silm keskel” ehk õis on neelus valge. Õied on koondunud tihedasse ja suurde õisikusse. Õitseaeg juunist sügiskülmadeni, kui äraõitsenud õisikud eemaldada.

Levinumad sordid pärinevad seeriast ‘Derby’, ‘Novalis’ ja ‘Romance’. Sobib kasvatamiseks suuremate rühmadena peenardel. On aretatud ka rippuvaid sorte, mis on kenad amplis. Ühele ruutmeetrile ­istutada 35–50 taime. Külv teha kasti märtsikuus. Valgus­idanejad, kuid vajavad samuti stratifitseerimist. Tõusmed ­pikeerida. Noori taimi võib kolmanda lehe pealt kärpida, areneb tihedam puhmik. Istutamisel taimede vahe 25–30 cm. Õitsema hakkavad kolm kuud pärast külvi, juunist oktoobrini.

Võib paljundada ka pistikutega suvel või sügisel, samuti jagamisega. Kasvuajal vajavad pealtväetamist suvelilleväetisega.

Argentiina raudürt kasvab looduslikult Lõuna-Ameerikas ja on püsik, meil kasvatatakse üheaastasena. Kasvab 1,5 meetri kõrguseks õhuliseks puhmikuks, on hea istutada teiste lillede vahele. Lillad õied meelitavad liblikaid. Paljundatakse seemnetega, mis külvatakse märtsis, külve hoida 2–3 nädalat jahedas või viia õue. Võib ise end külvata. Hea vaasilill, õisikud lõigatakse, kui õisiku välimised õied on puhkenud. Isekülvil alustab õitsemist hilja, augusti lõpus. Soojanõudlikum kui aed-raudürt, ka idanemistemperatuur kõrgem, 21–24 kraadi. Valgusidaneja, idaneb 20–30 päeva.

Roodne raudürt on kuni 45–60 cm kõrguseks kasvav mitmeaastane juurmugulatega taim, helelillade õitega. Nagu aed-iluürt ja harilik raudürt kasvavad ka teised raudürdid igal heal viljakal aiamullal. Kasvukoht peab olema soe ja päikeseline. Talub kerget varju, kuid raudürdid ei taha liigniiskust ja jahedust. Külmal suvel hästi ei kasva ja võib hävida.

Kui äraõitsenud õisikud eemaldada, jagub õieilu oktoobrini. Foto: 2 × Shutterstock

RAUDÜRT RAVIMTAIMENA

Raviteedes on kasutatud hariliku raudürdi lehti ja väikeseid õisi. Teel on rahustav, toniseeriv, bakterivastane ja diureetiline toimet, seda juues olevat uni sügavam ja öist higistamist vähem. Raudürdilt on abi otsitud ka paisete jt nahahaiguste, migreenihoogude, astma, palaviku, bronhiidi, depressiooni, maksahädade, reuma vastu. Raudürdi eeterlikke õlisid kasutatakse parfüümides.

Ravimiseks võtke 1 sl kuiva või 1 peotäis värsket raudürti ja 250 ml vett. Pange ürt marlikotti ja keetke umbes 3 minutit. Hoidke sooja marlikotti tund aega mähisena haigel kohal. Kui taimed muutuvad kuivaks, võib neid samas tõmmises soojendada ja 2–3 korda päevas peale panna. Seejärel võtke uus ürt.

Rahustav, und soodustav ja immuunsüsteemi tugevdav õietee. Raudürdi ravi- ja maitseomadused on parimad ajal, kui taim on täisõites. Kuna on aretatud erivärvilisi sorte valgest kuni purpurpunaseni, saab õite kiirel kuivatamisel valmistada värvilise teesegu. Valmis tee ise jääb ikka teekarva. Une- ja rahustava tee valmistamiseks võtke 1 kuhjas tl kuivatatud õieürti, valage peale klaas keeva vett ja laske kaane all joodava temperatuurini jahtuda. Kõrvale sööge meega röstsaia-leiba. Sellist teed soovitatakse juua 15–20 minutit enne uinumist.

RAUDÜRT TOIDUTAIMENA

Harilikku raudürti on kutsutud india iisopiks ja selle varjulises kohas kuivatatud lehti tarvitatakse toitude valmistamisel nagu iisopit. Ka aedraud­ürdi lehti võib kasutada iisopi asendajana. Õied sobivad toitude kaunistamiseks ja salatite sisse.

Värskelt hakitud raudürdi lehti ja kuivatatud peenestatud ürti võib lisada kõikidele liha-, kala- ja köögiviljatoitudele, eriti oale, aedoale ja läätsele. Sobilik vürts nastoikadele, veinidele ja likööridele. Värsket raudürti võib kasutada ka kurkide, roheliste tomatite ja aedoa hapendamisel.