Koroonahirm pööras Eesti ettevõtete elu pea peale

Chemi-Pharmi juht Ruth Oltjer tunnistas, et tavaolukorras pole Eesti nende suurim turg, mistõttu on kodukamarale fokusseerimine mõneti emotsionaalne, isegi patriootlik otsus. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti keemiatoodete ja puhastusvahendite tootja Chemi-Pharm AS sai paari nädala eest mõne päeva jooksul nii palju tellimusi, et nende täitmine oleks toonud firmale umbes kahe aasta käibe. See oli aeg, mil koroonakriis oli Hiinas haripunktis.

Ka jahutootja Tartu Mill kinnitab, et nende müük on viimastel nädalatel veerandi võrra kasvanud.

Chemi-Pharmi asutaja ja juht Ruth Oltjer tunnistas, et viimased nädalad on sõidetud justkui Ameerika mägedel. Nad on maailma mõistes tuntud ja edukas keemiafirma, mis arendab, valmistab ja turustab peamiselt desinfektante ja hügieenivahendeid. Need on tooted, mida inimesed praegu üle maailma otsivad, et ohtliku koroonaviiruse vastu võidelda. Mitmelgi pool on puhastusvahendid otsa lõppenud või on nende hind kõvasti soolasemaks läinud.

Ehkki Hiinast ja mujalt maailmast tulnud hiigeltellimused paistsid esmapilgul ahvatlevad, lükkas Oltjer need tagasi. Koroonaviiruse kriisi tõmbetuultes otsustati seada prioriteedid mujale: pikaajaliste ja usaldusväärsete klientide ja Eesti turu teenindamisele. Nii ei tõmba firma end ribadeks.

Patriootlik otsus

Oltjer tunnistas, et tavaolukorras pole Eesti nende suurim turg, mistõttu on kodukamarale fokusseerimine mõneti emotsionaalne, isegi patriootlik otsus. «Oleme siiski Eesti ettevõte ja hoolime Eesti riigi ja inimeste käekäigust. Kuna koroonaviiruse leviku edenedes võivad tekkida rahvusvahelised tarneraskused ja kaubad enam ei liigu, on majanduslikult ja julgeoleku seisukohalt oluline, et meil oleks kodumaal elutähtsate puhastusvahendite tootmine olemas,» selgitas Oltjer. See tähendab, et nad on pidevas suhtluses meie ministeeriumitega. Teatud mõttes täidavad nad kriisisituatsioonis riiklikku tellimust.

Nõudlus Chemi-Pharmi toodete – geelide ja vedelike, kätepesulappide ja pindade desinfitseerimisvahendite – järele on viimaste nädalate jooksul kasvanud Eestis umbes viis korda. «Ma tänan oma ettevõtte töötajaid, et nad on kriitilises olukorras meiega ja jagavad meie missiooni,» sõnas Oltjer, kelle sõnul töötavad nad sisuliselt 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Palgatud on lisapersonali, kontoritöötajad ja raamatupidajad on suunatud suisa lattu, et kasvanud tellimusi teenindada.

Kõige selle keskel tuleb ka ise kinni pidada karmist hügieenist, et koroonaviirus Chemi-Pharmi ei jõuaks. Tühistatud on kõik välisvisiidid ja konverentside külastused. Palgatud on isegi eraldi koristaja, kes käib mitu korda päevas üle kõik kriitilisemad kohad. «Julgen öelda, et see on meie ettevõttele erakorraline aeg ja midagi sellist pole kunagi varem olnud,» resümeeris Oltjer.

Herkulad huugama

Suur sagimine käib ka Eesti toidutööstustes. Kuivainete tootja Veski Mati kaubamärgi taha koondunud Balti Veski ASi müük on pärast koroonaviiruse suuremat levikut kasvanud 10–15 protsenti. Firma juht Lauri Politanov (pildil) ütles, et suuremate jaekaupluste hulgas on ärevust selgelt tunda. Antakse mõista, et tellimuste hulk võib peagi kõvasti kasvada. «Valitseb suur ennustamatus,» tunnistas Politanov.

Jahutootja Tartu Mill ASi müük on viimastel nädalatel kasvanud lausa 20–25 protsenti. Peamiselt tellitakse kaua säilivaid kuivaineid, nagu makaronid, tatar, riis ja kaerahelbed. Neid inimesed viirusehirmus varuvad. Kui karantiin välja kuulutatakse, siis vähemalt on, mida hamba alla panna. Kuna nõudlus on kasvanud, tegi Tartu Mill makaronide ja kaerahelveste tootmises muudatusi, et efektiivsust suurendada, selgitas firma müügidirektor Sten Vendel.

Vendel ütles, et praegu üritavad nad oma klientidesse ja partneritesse rahu süstida. «Oleme ise klientide poole pöördunud, et paanikat ja tublisti suuremaid tellimusi vältida,» märkis ta. Kuidas kasvanud nõudlus Tartu Milli käibe- ja kasumiarvudes kajastub, ei oska Vendel veel öelda. «Tuleviku suhtes on praegu palju küsimärke. Samas oleme seisukohal, et viiruse taandudes nende tootegruppide müük kindlasti ka väheneb.»

Eesti saab kriisilt tugeva löögi

Analüütikud ennustavad, et Euroopat tabab vältimatult surutis, kusjuures Eesti on üks riikidest, mis saab suurima löögi. Briti suurpanga HSBC hinnangul on surutis euroalal aasta esimeses pooles vältimatu eelkõige koroonaviiruse mõjul. Seejuures nähtub raportist, et üks majanduslikult haavatumaid piirdkondi on Eesti. Ka rahvusvahelise krediidikindlustusettevõtte Coface ökonomisti Grzegorz Sielewiczi sõnul võib vähenev import Hiinast kaasa tuua nn tarnešoki, millega võib Baltikumi riikidest enim kokku puutuda just Eesti. Löögi all on eelkõige tekstiili- ja rõivatööstus ning arvutite ja elektroonikaga seotud harud.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles teisipäeval ERRi saates «Esimene stuudio», et majanduskriis on juba kätte jõudnud. Ministri sõnul valitsus kärbetele praegu ei mõtle. «See mõtteviis, mis oli kümme aastat tagasi – et kõige olulisem on eelarve tasakaal, et ei läheks miinusesse –, on praegusele valitsusele täiesti võõras. Mingit hullunud kärpimist kindlasti ei tule,» lubas rahandusminister Helme. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas teisipäeval rakendada kõiki olemasolevaid meetmeid koroonaviiruse haiguspuhangu majandusmõjude ohjeldamiseks ja Euroopa majanduse kaitsmiseks.