Eestis kuulutati välja eriolukord

Tanel Kiik

FOTO: Madis Veltman

Seoses koroonaviiruse levikuga Eestis kehtestas valitsus eriolukorra. Inimestel tuleks arvestada teatud muutustega riigijuhtimises ja igapäevaelus.

Seni kommenteeris peaminister Jüri Ratas, et koroonaviiruse levik on hädaolukord.  

Hädaolukord on sündmus, mis:

  • ohustab paljude inimeste elu või tervist,
  • põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsate teenuste toimepidevuses
  • vajab lahendamiseks mitme asutuse või isiku kiiret reageerimist
  • vajab lahendamiseks tavapärasest erineva juhtimiskorralduse rakendamist 

Kui olukord ei vasta hädaolukorra tunnustele, kuid on tõenäoline, et see võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks, siis nimetatakse seda «hädaolukorra ohuks».

Koroonaviiruse levikut võis terviseameti riskianalüüsi hinnangul pidada hädaolukorra stsenaariumiks: «Maailmas tekib inimpopulatsioonis uus ohtlik nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele ning mille sissetoomine Eestisse tingib riigisisese epideemia tekke.»

Hädaolukorras võib abi jõuda inimeseni tavapärasest aeglasemini, mistõttu on oluline, et inimesed saaksid abi saabumiseni iseseisvalt hakkama. 

Neljapäeva õhtul kehtestati riigis aga eriolukord. 

Eriolukord kehtestatakse siis, kui hädaolukorras rakendatud meetmetest on vajaka. Seljuhul võidakse:

  • kohustada inimesi tööle
  • siseneda omaniku nõusolekuta ehitistesse ja territooriumile
  • kehtestada viibimiskeeld ja piirata muul moel liikumisvabadust
  • sundvõõrandada vallasasi (nt kasutada liiva, ehitusmaterjale, kütust jne)
  • võtta tehnikat (nt sõidukeid, rasketehnikat jne) sundkasutusse
  • piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist

Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Elukorralduse muutus puudutab muu hulgas koole, kultuurielu ja laevareise. Korraldada ei tohi avalikke üritusi.

«Valitsuse absoluutne prioriteet on kaitsta kujunenud olukorras Eesti inimeste tervist,» rõhutas peaminister Jüri Ratas. «Eriolukord on vajalik, et Eestis kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista. Riik peab saama kodanikele anda selgeid ja vajadusel kohustuslikke korraldusi, mis aitaksid viiruse levikule piir panna.»

Peaminister lisas, et üksnes riigi tegevusest kriisist ülesaamiseks enam ei piisa. «Oleme jõudnud olukorda, kus iga inimene peab panustama rahvatervise kaitseks. Mõistan ebamugavust, mida eriolukorra väljakuulutamine meile kõigile tekitab, kuid kaalul pole ainult inimeste tervise, vaid ka elude kaitse.»

Samuti ütles Jüri Ratas, et kuna viiruse levik on kompleksne nähtus, millel on mõju paljudele Eesti eluvaldkondadele, siis nõuab sellega tegelemine erakorralisi meetmeid. «Rahvatervise kõrval on eelkõige oluline tagada viiruse levikuga seotud majanduse probleemidega seotud olukordade tõhus ja operatiivne lahendamine,» lausus peaminister.

«Viiruse levikust põhjustatud hädaolukorda ei ole võimalik enam lahendada ilma hädaolukorra seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata,» lisas ta.

Tagasi üles