Perepuhkus Jordaanias: ekstreemne liiklus, eksklusiivne Marsi-maastik ja neli aastaaega

Kitsast kaljuvaheteest avaneb ootamatult Petra kaljulinna üks uhkemaid ehitisi – Varakamber. Foto: Aarne Seppel

Perepuhkus Jordaanias ei kõla just loogilise valikuna. Kanaarid, Egiptus, rääkimata Taist või isegi Türgist tunduks palju loogilisemana. Jordaaniasse jõudmises oli osa abikaasa Katrini unistusel näha iidse Petra kaljulinna öist etendust. Teine põhjus oli veelgi lihtsam, nimelt reisime enamasti sinna, kuhu saame hea hinnaga lennukipiletid. Petrasse me jõudsime, ööetendusega nii hästi ei läinud.

Jordaaniasse jõudmine ei ole väga lihtne. Eestlastena oleme aga harjunud, et on vähe kohti, kuhu saame otse lennata. Meie leidsime piletid odavlennufirmaga Berliinist Aqabasse, mis on ligi 200 000 elanikuga linn Lõuna-Jordaanias, kogu riigi ainus sadamalinn. Rahvusvahelisi lennujaamu on riigis kaks, lisaks Aqabale ka pealinnas Ammanis.

Enne reisi olime teinud paar olulist otsust. Kõigepealt ostsime endale Jordaania passid, mis katavad viisa hinna ning tagavad ligipääsu neljakümnesse muuseumisse vm vaatamiseväärsusesse. Neid passe on erineva kangusastmega, keskmine tase maksis umbes sada eurot inimese kohta. Tundub kallivõitu, aga ainuüksi Petra külastamisega tasub end ära.

Teine hea otsus oli kogu nädalaks üüriauto võtta. Eeltööd tehes leidsime, et meie mõistes ühistransporti Jordaanias pole, vahemaad on korralikud ja autost võib kasu olla. Otsus oli õige, aga hiljem kaasnesid sellega mõned ärevamad hetked.