Põllumajanduse olukord püsib äärmiselt keeruline
19. märts 2020, 01:05
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse hinnangul on olukord praegu keeruline ja muutub kiiresti, kuid põllumehed teevad kõik, et tavapärane majandustegevus jätkuks.
„Kuigi inimeste tervise seadmine majanduslikust heaolust tähtsamaks on iseenesestmõistetav, siis on Eesti põllumeeste ja toidutootjate jaoks tähtis, et normaalne majandustegevus ja kaubavahetus saaks jätkuda. Tuleb tagada transpordi toimimine ja kaupade vaba liikumine, et Eesti toodangut saaks eksportida välisturgudele ja tagada sisendid toidutootmiseks: väetised, taimekaitsevahendid, pakendid ja muu,” selgitas Sõrmus. Tootmise toimimises on võtmetähtsusega, et töötajad püsiksid terved ja saaksid tööl käia. Tööjõu kindlustamiseks elutähtsates eluvaldkondades tuleks kriisiajaks leevendada tööseadusandlusest tulevaid piiranguid.
Ukraina töötajad piiride taga kinni
Koja juhi sõnul suudavad Eesti põllumehed piima- ja teraviljasektoris toota piisavalt tooret, et tagada Eesti inimeste varustamine toiduainetega. Liha- ning puu- ja köögiviljasektoris on seis mõnevõrra erinev, kuid suurel määral sõltume siiski impordist. Toidutööstustesse jõudev toidutoore vajab enne tarbijate lauale jõudmist töötlemist, milleks on vaja tööjõudu. Tuleb tagada, et töötajad püsiksid terved, kuid peab kavandama tegevuse juhuks, kui mõni töötaja haigestub. Samas on selge, et mõne töötaja nakatumine ei tohi viia tööstuse sulgemiseni, sest siis ei satu ohtu mitte ainult tarbijate varustamine, vaid ka loomakasvatajate tegevus. Tootmise katkematu toimimine ongi eriti tähtis just loomsete saaduste ehk piima- ja lihasektoris. Lehmad vajavad 2–3 korda päevas lüpsmist, loomakasvatusettevõtete toimimiseks tuleb tagada tapamajade töö. Igasuguste piirangute seadmisel tuleb mõelda, kuidas tagada toidutootmise kui strateegiliselt olulise tegevusharu toimimine.
Kevadtööd on peagi käes ja pingeline hooaeg algamas, kui sellal keegi haigestub, võib kahju olla ettearvamatu, sest oskustööliste asendamine käigu pealt on ülikeeruline. Samuti on külvamisaeg piiratud ja kevadisi põllutöid edasi lükata ei saa. „Lähema kuu jooksul muutubki aktuaalseks, kuidas tagada piisav tööjõud kevadtöödeks, sest kui kevadel ei külva, pole sügisel ka midagi lõigata. Aianduses, aga ka teistes põllumajandussektorites, näiteks piimatootmises, kasutatakse üsna palju hooajalist võõrtööjõudu. Piiride sulgemine tekitab paratamatult küsimuse, kas ja kuidas teistest riikidest pärit töötajad Eestisse tööle pääsevad. Praegu on Ukraina töötajad jäänud piiride taha kinni ning tootjad ei saa nendega arvestada. Eestist neile asendust leida on äärmiselt keerukas. Juba Eestis viibivate võõrtöötajate osas peaks aga leidma võimaluse tähtaega ajutiselt pikendada, et lehmad lüpsmata ei jääks,” oli Sõrmus väga murelik.
Itaalia turuprobleemid jõuavad meieni
Koroonaviiruse levik ja riikide kehtestatud liikumispiirangud mõjutavad paratamatult majandust. Peamine märksõna on ebakindlus. On raske hinnata, mida tähendab näiteks turismisektori kriis meie põllumajandussaaduste ekspordile. Märkimisväärne osa Eesti piimast eksporditakse Eesti või Leedu piimatööstuste kaudu Itaalia turule. Arvestades turismi suurt osatähtsust Itaalia majanduses, võib karta, et probleemid Itaalia turul jõuavad paratamatult ka meie tootjateni. Samuti on toimunud muutused tarbimises, nii tarbimiskohtade kui ka toodete osas. Restoranides söömine asendub ostudega toidukauplustest, see toob kaasa muutusi tootegruppides. Kodumajapidamiste varude soetamine on aga viimasel ajal toonud kaasa suurema nõudluse kauem säilivate toiduainete järele, näiteks kõrgpastoriseeritud piim, või, juust, kuivained, konservid ja muu säärane.
„Kindlasti peavad ettevõtjatele olema kättesaadavad riiklikud tugisüsteemid, näiteks laenud ja tagatised, mis aitavad kriisi üle elada ja tootmisega jätkata. Leida tuleb universaalne ja kiire lahendus makseraskuste tekkimisel, sealhulgas tagada ettevõtjatele ja võlausaldajatele kindlustunne Maaelu Edendamise Sihtasutuse võimalusi kasutades. Palju on õppida eelmiste kriiside vigadest, kui riigi toetuse puudumine andis sektorile pikaajalise tagasilöögi,” lausus Sõrmus lõpetuseks.