Kadri Tammepuu: elu ilma hambaarstita

Hambaravi. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Hambakliinikud on valdavalt suletud ja kiiret abi saab telefoni teel või suuremate linnade esmaabikabinetist. Kuna tavalised kirurgilised maskid hambaarste ja patsiente piisavalt ei kaitse ja nendestki on nappus käes, lükkub kogu plaaniline ravi edasi, kirjutab Kadri Tammepuu.

Veel läinud nädalal tegid hambaarstid paha aimamata igapäevatööd. «Terviseameti soovitus meile oli, et te nagunii kaitsete ennast hepatiidi ja HIV vastu, seega ohtu pole,» rääkis hambaarstide liidu juhatuse liige Kristina Kiisa. «Need viirused nakkavad vere kaudu, koroonaviirus on aga piisknakkus, mis levib väga kergesti. Teadlased arvavad, et 15 minutist 1,5 meetri kaugusel nakkuskandjast piisab viiruse edasi kandumiseks, aga meie oleme peadpidi inimesel suus kauem kui 15 minutit.»

Reedel otsustaski hambaarstide liit soovitada kliinikutel plaaniline töö katkestada esialgu vähemalt kaheks nädalaks. Lähtuti Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professori Reet Mändari arvamusest, et tavaline kirurgiline mask ega prillid, mida hambaarstid valdavalt kasutavad, ei kaitse nakatumise eest ning tohtritel tuleks kasutusele võtta FFP2- ja FFP3-standardile vastavad respiraatorid. Koroonaviirus nakatab professori sõnul kaaskodanikke nädal enne ja nädal pärast sümptomite ilmnemist, seega tuleks iga patsienti suhtuda kui nakkuskandjasse.

Hambaarstid järgivad siiani hügieenireegleid, mis lähtuvad kergesti nakkuva B-hepatiidi tõrjumisest. Peale patsiendi lahkumist pühitakse kabinetis kõik pinnad desinfitseeriva lapiga üle, kuid sellest ei piisa, sest nakatumine võib aset leida juba ooteruumis, kus inimesed külg külje kõrval istuvad.

Haigetega kontaktis olevaid meedikuid ei aita, kui kellelgi teisel seisavad maskide varud igaks juhuks kodus kapis. Maske osteti kohati kokku sama arutult, nagu nägime tualettpaberiga.

Hambaarstide liidu juhatuse liige Kristina Kiisa

Kristina Kiisa.

Al Mare ja KW hambakliiniku tohter Marek Vink mäletab 90ndatel aastatel Soomes õppimise aega, kus HIV+ inimeste ravikaardid olid veel kollase hoiatuskleepsuga märgistatud. «Keegi ei julgenud pabereidki palja käega katsuda, patsiente raviti kileülikondades topeltmaski ja kinnastega nagu NASA laboris. Tänapäeval on HIVst saanud normaalsus ja viirusekandjat ravitakse nagu iga teist, sest B-hepatiit nakkab 50 korda kergemini kui HIV.»

Hambaarst on harjunud baktereid täis aerosoolipilves töötama. «Me oleme ühe suurima terviseriskiga elukutse esindajad, kes on iga päev infektsiooniohus,» rääkis Vink. Hambaravis kasutatakse vesi-õhk jahutusega hambapuure, kus suruõhk puhub turbiini ringi. Puurimine pritsib vett ja õhku kuni viie meetri raadiuses laiali ja selle pilve sees on kõik suuõõne mikroorganismid esindatud. Sestap töötab arst, kaitsemask ja -prillid ees, kittel seljas ja kindad käes. «Nüüd sai kinnitust, et koroonaviirus SARS-CoV-2 levib veel kergemini kui B-hepatiit ja täna kasutusel olevad maskid meid ei kaitse.»

Maske ja kitleid hambaarstidele ei jagu

Isegi kui tavamask tohtreid kaitseks, ei ole neid saada, rääkimata kaitseülikondadest ja respiraatoritest. Kiisa sõnul tahtsid hambaarstid, et kaitsevahendite puuduses piirataks inimestele apteekidest massilist maskide müüki. «Rääkisime sellest küll, aga ilmselt valele inimesele,» ütles ta. «Pole ju mõistlik neid maha müüa, kui on teada, et maske ei ole piisavalt juurde tulemas. Haigetega kontaktis olevaid meedikuid ei aita, kui kellelgi teisel seisavad maskide varud igaks juhuks kodus kapis. Maske osteti kohati kokku sama arutult, nagu nägime tualettpaberiga, kuigi koroonahaigus pole düsenteeria.» Riik õigel ajal varusid piisavalt ei kogunud. «Laiemalt mõeldes peaks praegu kõva häälega küsima, kas tasub tulevikus isikukaitsevahendid sisse osta ainult väljast, näiteks Hiinast, maske võiks vabalt ka mõnes Eesti paberivabrikus toota.»

Kui hammas kõvasti valutab ja nägu paistetab

Võta valuvaigistit iga nelja tunni järel.

Helista või kirjuta oma hambaarstile. Tema tunneb sind ja su hammaste seisukorda. Mõnikord piisab loputuslahusest või antibiootikumikuurist, et karantiiniaeg üle elada. Arst oskab soovitada, millal minna esmaabikabinetti.

Kui sul oma hambarsti pole või temaga ühendust ei saa, helista esmaabikabinetti, sest vastu võetakse ainult eelregistreeritud patsiendid.

Esmaabikabinetid

Tallinnas: Tallinna hambapolikliinik, Unimedi kliinik

Tartus: Tartu Ülikooli kliinikum, Unimedi kliinik

Pärnus: Unimedi kliinik

Kohtla-Järvel: Ida-Viru keskhaigla

Hiiumaal: Emmaste Hambaravi, Unimedi kliinik Kärdlas

Jõgeval: Edent Hambaravi

Paides: Järvamaa haigla

Haapsalus: Dentista, MarDenti kesklinna hambakliinik

Lääne-Virumaal: Virudent OÜ Rakveres ja Vinnis, A&K Caritas Väike-Maarjas

Põlvas: Lõuna-Eesti kliinik

Raplamaal: Margarita Puusta Hambaravi Raplas ja Märjamaal

Saaremaal: Kuressaare hambapolikliinik

Viljandimaal: Viljandi hambakliinik, Dentes A&E Viljandis ja Abjas

Võrus: Lõuna-Eesti kliinik

Infotelefonid

112 – kiirabi

1220 – tasuta liin, meditsiinilised nõuanded ja perearsti konsultatsioon

1500 – tasuline liin, 2,50 eurot minut: arsti konsultatsioon, vajadusel uuringud, retseptide pikendamine ja haiguslehetede avamine

1247 – info koroonaviiruse ja selle leviku kohta, v.a meditsiin

Hambaarstidele pole üllatus, et koroonaviiruse levik valla pääses ja elu ebamugavaks muudab. «Kui ta juba maa peal on, küll ta liigub, sest maailm on avatud,» lausus Vink. «Mina mõtlesin koroonaviirusele esimest korda rohkem siis, kui sain teada, et tuttava lapsi hoidis Saaremaal sama mees, kes oli varem ühe kohaliku nakatanuga kohtunud.»

«Rääkisin just kolleegiga, kes võttis seda koroonaviiruse asja siiani rahulikult, aga kui talle astus liftis vastu terve kaitseriietuses meeskond, kes nägid välja nagu kosmonaudid, sest läksid samast majast viiruseproovi võtma, jõudis talle järsku kohale, et lift on eriline kapsel, kust võib nakkuse saada,» rääkis Kiisa.

Rääkige esmalt oma hambaarstiga

Hambaravikliinikud on küll valdavalt suletud, aga kodulehtedel on enamasti info üleval, kellega valutavatest hammastest rääkida. Kiisa soovitab helistada kõigepealt oma hambaarstile. «Ega meil karantiinis olles nagunii muud teha pole kui patsientidega rääkida. Mina vastan praegu ise telefonile, mitte sekretär, sest ma tunnen iga patsiendi haiguslugu ja eripärasid. Näiteks helistas üks mu ärev patsient, et tal on suus villid, ja tahtis hakata kiirabi kutsuma, tegelikult olid need aftid, mis ta oma beebilt sai.» Mitmed probleemid saab ära lahendada ka kaugmeetodil. «Kui inimesel ige valutab, saadan ta apteegist loputuslahust ostma. Pääsen üle neti ka röntgenipilte vaatama, mis aitab otsustada, kas kirjutada patsiendile välja antibiootikumid, mis põletiku maha võtaksid.»

Kes tohtrit kätte ei saa või kel oma arsti polegi, aga hammas ikka kõvasti valutab, võiks alustada valuvaigistitega iga nelja tunni tagant, ja kui valu järele ei anna, otsida abi esmaabist. Suuremates linnades on avatud esmaabikabinetid, näiteks Tallinna hambakliinikus, Tartu Ülikooli kliinikumis, Pärnu Unimedi kliinikus, kuid seal selekteeritakse ja kõik protseduurid, mida saab edasi lükata, praegu ka tegemata jäetakse.

Kuidas sunnitud tööpaus tohtritele mõjub?

Osa töötajaid oli juba enne sulgemise soovituse andmist karantiinis. Kiisa teab rääkida, et Tallinna hambakliinikus keelati suusapiirkonnast koju jõudnutel tööle tulla. Mitmed üle 60-aastased arstid, kes olid haiguse riskirühmas, jäid koju juba nädal tagasi. Töötajate karantiinis viibimise tasustamine on hetkel ebaselge. Kõiki kliinikuid pole ka suletud, aga hambaarstide liidu tungiv soovitus on neile, kel võimalik, kujunenud olukorras igapäevatöö katkestada. «Meil on väike kliinik, saame hakkama,» arutles Kiisa. «Aga suur tööandja, kel on palju töötajaid ja kaelas suured laenud või liisingud, nende nahas ma küll praegu olla ei tahaks. Kui tööpaus vältaks vaid kaks nädalat, saadakse ilmselt hakkama – kaks nädalat käiakse ka reisil või ollakse haige. Pikemas kriisis läheb osal kolleegidel kindlasti raskeks.»

Vanemad kliinikud elasid ühe vapustuse üle eelmise majanduskriisi ajal umbes kümme aastat tagasi. «2009. aastal õitses pankade üles köetud kinnisvarabuum, ka meie kliinikus olid kahe-kolme kuu pikkused järjekorrad,» meenutas Vink. «Eluasemelaenudega maksti kinni hambaravi, aga mulli lõhkedes jäid need ravid enamjaolt pooleli, ooteaeg kuivas paaripäevaseks. Kriisist hirmunud inimesed lihtsalt ei käinud tükk aega üldse arsti juures, sest hambaravi pole esmavajadus, eriti kosmeetiline ravi. Nüüd halvavad kliinikute töö viiruse levikut tõrjuvad otsused ja seepärast tuleks riigil maksudega ka eraettevõtjale appi tulla.»

Võibolla saab koroonaviirusest Kiisa sõnul uus normaalsus ja tekib mõtteviisi nihe, et viirusega elama õppida ja osata seda ravida, aga niikaua, kui on tegu ühekordse kriisiga, vajavad ettevõtjad riigi tuge. «Rootsis, kus tegutseb palju suuri tööstusettevõtteid, tuli riik vastu ja tööandjad ei maksa praegu palkadelt tööjõumakse, et koondamisi ära hoida, ning käibemaksu tasumiseks anti ajapikendust. Seal tehakse praegu kõik selleks, et ettevõtted ellu jääksid.»

Kuidas karantiinis hambaarstita hakkama saada?

Marek Vink. Foto: Erakogu

Marek Vink, Al Mare ja KW hambakliiniku arst

Tihti arvatakse, et hammaste tervena hoidmiseks piisab vaid nende pesemisest. Tõsi, ilma hambapesuta kaks korda päevas on kerged tekkima igemepõletik ja selle tüsistusena hamba ümbriskudede põletik ehk parodontiit. Suus mädanev-veritsev kämblasuurune haavand võib ilma ravita muutuda ohuks kõigile teistele organitele. Seega paneb hammaste harjamine aluse, et kogu keha terve püsiks.

Lisaks tasuks kaariesehaigust kontrolli alla hoida, sest nii võib säästa elu jooksul auto jagu raha, mis muidu hambaravile kuluks. Pealegi puudub lähinädalatel võimalus hambaauke lappida, kliinikud on koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks suletud. Inimkonnast 95 protsenti põeb kaariest, aga pelgalt hambapesu siin ei aita. Kaariese leviku määrab suhu kasvanud mikrobioom ehk mikroobide kooslus. Viimane on otseselt igaühe söömisharjumuste tagajärg. Liiga sage suhkrute tarbimine muudab suuõõne happeliseks, mis aja jooksul hambad määndab. Hambasõbralikult käituvad need, kes kogu aeg ei näksi midagi ja joovad toidukordade vahel vett, mitte mahla või limonaadi.

Kõige vähem on räägitud aga pahaloomuliste kasvajate varasest avastamisest suus. Keskmiselt leitakse Eestis 200 uut suupiirkonna vähijuhtumit aastas. Sagedamini tuleb seda ette üle 40-aastastel, kaks korda enam meestel. Kasvajalisi moodustisi võib avastada suust kõikjalt – huultelt, igemetelt, suulaest ja -põhjast, kuid keele küljel on nad esinemissageduselt maailmas kaheksandal kohal kõigi pahaloomuliste kasvajate hulgas. Ebatavalised, üle kahe nädala püsivad valged või punased laigud, haavandid, paksendid vms võiks panna igaühe peas lambikese põlema, ja kui Eestis eriolukord lõpuks läbi saab, siis lasta oma suuõõs hambaarstil üle vaadata. Suukasvajate riskitegurid on kroonilised ärritajad: tubakas (ka nuusktubakas), alkohol, papilloomviirus, halb suuhügieen, murdunud teravaservalised ravimata hambad ning proteesid.

Uuringud näitavad, et 20 protsenti tervisest määravad esivanemad kombinatsioonis juhusega ehk geneetika, 70 protsenti annab eluviis ja tervisekäitumine ning vaid 10 protsenti jääb tohtrite lahendada. Igaüks on oma õnne sepp, ka karantiinis olles.