Rahvas tormas haiguslehti võtma, kuid paljusid võib peagi tabada ehmatus

Perearsti stetoskoop.

FOTO: Toomas Huik

Eesti on elanud peaaegu nädal aega eriolukorra tingimustes. Kes teeb tööd kodust, kes on saadetud sundpuhkusele, kes on haigestunud või hoolitseb tõve küüsi langenud lähedase eest, kirjutab Rus.Postimees. Kuna väljastatud haiguslehtede arv on kasvanud, aga arste tuleb nakkuse eest säästa, tekkis alates esmaspäevast võimalus avada iseseisvalt haigusleht patsiendiportaalis digilugu.ee. Ja siis hakkas pihta…

Sotsiaalvõrgustikes juba levivad anonüümsed arstide pöördumised, milles kutsutakse üles järele mõtlema: haiguslehe iseseisvalt avamise võimalust ei tohi kasutada selleks, et koos koduõppele saadetud lapsega rahulikult kodus istuda. See pole ka materiaalsete probleemide lahendus juhuks, kui tööandja otsustas teid koju jätta ilma hüvitiseta. Kõiki juhtumeid kontrollitakse, arstid ägavad telefonikõnede all, kuid skeem on juba läbi hammustatud ning kõige kavalamad riskivad jääda hüvitisest ilma. Hea, kui ainult sellest.

Haigekassa andmetel oli 17. märtsi seisuga koroonanakkuse kahtluse või nakatunuga kontakteerumise tõttu avatud 6900 haiguslehte. Hoolduslehe võttis veel 2819 inimest. Haigekassa kommunikatsioonispetsialist Vivika Tamra selgitas, et haigus- või hoolduslehe võib võtta inimene, kes ise haigestus või kes hooldab haigestunud last või teist sugulast. See laieneb praegu kõikidele haigustele: «Töövõimetuslehe võib võtta ka siis, kui inimene puutus kokku koroonaviirusesse nakatunuga, kuid haiguse sümptomid pole veel avaldunud.»

Haigus- või hooldushüvitist makstakse üldistel alustel. Üksikasjad on avaldatud siin.

«Patsiendiportaalis digilugu.ee avatud haiguslehed ei anna alust hüvitise koheseks maksmiseks, selle peab kinnitama arst,» selgitas Tamra. «Arst kontrollib haiguslehe vajalikkust, võttes nädala jooksul patsiendiga ühendust, selgitab välja sümptomid ja langetab otsuse, kas haigusleht on põhjendatud. Juhul kui selgub, et haiguslehe saamiseks põhjust pole, ei maksa keegi hüvitist.»

Haigekassa esindaja rõhutas, et arstidel on praegu suur koormus ning sellepärast on avatud mitu nõuandeliini, kust inimene saab abi:

1247 – juhised, kuidas käituda eriolukorra tingimustes ning  koroonaviirust puudutavad nõuanded (24 tundi, tasuta)

1220 – perearsti infoliinid eesti ja vene keeles. Antakse nõu ja konsulteeritakse meditsiinilistes küsimustes (24 tundi, tasuta)

112 – häirekeskuse number kiirabi, päästjate ja politsei väljakutsumiseks (24 tundi, tasuta)

Tagasi üles