iDeal kampaania

Akadeemik Eero Vasar: järeldusi globaalsest epideemiast

Arstiteadlane Eero Vasar.

FOTO: Sille Annuk

Koroonaviiruse leviku puhul on tegemist globaalse sündmusega, sellepärast peavad sellest lähtuvad tegevused olema globaalsed. Saadud õppetund peab käivitama teadlaste vahelise koostöö ning infektsiooni katastroofilisel levikul on ilmseks saanud inimeste käitumise komponent. Oleks mõistlik, kui oleksime millegi sarnase kordumise korral enam valmis kui 2020. aasta kevadtalvel, kirjutab Tartu Ülikooli professor, akadeemik Eero Vasar.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

On mõned vajalikud kogemused, mida tasuks käesolevast kevadtalvest talletada.

Esiteks, tegemist on globaalse sündmusega, sellepärast peavad sellest lähtuvad tegevused olema globaalsed. See kehtib ka Eesti kohta. Saadud õppetund peab käivitama teadlaste vahelise koostöö. Sellest ei piisa, et molekulaarbioloogid ja bioinformaatikud teevad ära suure töö informatsiooni töötlemisel. Neid tulemusi tuleb erinevatest aspektidest interpreteerida ja siis ka inimestele, kelle taskust meie uuringute raha tuleb, lahti seletada. Vajalik on arstiteadlaste, epidemioloogide, sotsiaalteadlaste ja paljude teiste igakülgne koostöö. Üha ilmsemaks on saamas inimeste käitumise komponent selle infektsiooni katastroofilisel levikul. Samas teadmine sellest, et teatud inimesed ei nakatu, võib olla aluseks tulevikustrateegiatele, mis aitaks kaasa vajalike majanduslike ja riigikorralduslike otsuste tegemisel.

Tagasi üles