Andi Hektor: teaduslik talupojatarkus moodsal katkuajal

Andi Hektor Foto: Erakogu

• Kriisis mõistame, kui oluline on ekspertide koolitamine.
• Teadlaste tööl on mõtet, kui andmed avalikustatakse.
• Dünaamilisel ja avatud Eesti majandusel on eelis.

Eesti väiksus ja senised pingutused e-riigi ja muu kaasaegsesse ühiskonda sobiva arendamisel pakuvad meile võimaluse majanduskriisist suurema konkurentsivõimega välja tulla, kirjutab kolumnist Andi Hektor.

Talupojatarkus on ilmse põhjuse-tagajärje seose kaine tunnistamine. Olen ikka öelnud, et talupojatarkus ruudus on kooliharidus ja kuubis saame juba teadusliku tarkuse. Teadus on hoolsalt ja palju kordi üle kontrollides saadud talupojatarkuse kontsentraat. Ehk seletab see, miks on kasvanud meist, hiljutisest talurahvast, nii tubli haridus- ja teadusrahvas. Vanasti oli talupojatarkusest abi ka katkuajal. Mõelge näiteks, kas talurahvas oleks läinud poe manu tualettpaberit kokku ostma. Toiduvaru oli talus ikka rohkemaks kui kaheks nädalaks ja ka kuudepikkune elektrikatkestus poleks elu seisma pannud. Kirikuõpetaja emotsionaalselt laetud maailmalõpusõnumit ignoreeriti sõbralikult ja rahulikult, las ta elab omas mullis. Olgu kuidas on, koroonahooajal pole meil parimat abilist kui moodne talutarkus, teadus.

Eesti mõõtu riigis pole võtta teadlast igasse valdkonda. Aga just kriisiolukorras saame aru, kui oluline on, et meil oleks kasvõi mõned eksperdid, kes otsapidi teemaga on kokku puutunud. Oleme Eestis, miljoni inimesega riigis, tegelikult väga heas seisus. Meil on olemas maailmatasemel epidemioloogid, viroloogid, biokeemia ja -meditsiiniga tegelevad teadlased, andmeteadlased, süsteemimodelleerijad, sotsioloogid, majandusteadlased, ajaloolased jpt. Kriisiteadlase roll pole ainult istuda ja mõelda välja lahendusi. Tema oluline ülesanne on pidevalt jälgida teiste teadlaste kogemusi ja lahendusi maailma teistes kriisikolletes, et need siis «tõlkida» Eestile sobivaks. Tänapäeva teadlased on harjunud väga kiiresti uusi teadmisi hankima, aga samuti oma teadmisi jagama. Hiina haiguskoldes töötanud teadlased suutsid juba mõne nädalaga avaldada esimesed uurimistulemused. Aga ainult meie arstid ja teadlased suudavad neid uurimistöid piisavalt kiiresti mõista ja võtta tulemused kohapeal kärmelt kasutusele.

Siiski, teadlaste töö on mõttekas ainult juhul, kui neil on piisavalt andmeid olukorrast ja nende töö tulemusi kasutatakse. Mõelge näiteks lahingule – kas lahingustaap saab seda juhtida, kui tal puuduvad andmed olukorrast lahinguväljal ja käskjalad ei vii lahingukäske kohale. Ehk nagu ütleb moodne klassik: andmed, andmed, andmed. Ja kui vähegi võimalik, siis arvutile automaatselt loetaval kujul ja avalikena. Samuti tuleb teadlaste saadud tulemused ja andmed omakorda kiiresti avalikuks teha. Kõik me ju oleme kuulnud sõna «kriisikommunikatsioon». Ausus, avatus, kiirus ja läbipaistvus on demokraatliku riigi hea kriisikommunikatsiooni alused. Väikse riigina on meil siin oma eelis – kriisikommunikatsiooni üks suur probleem on info liikumisahelate liigne pikkus ja sellest tulenevad moonutused. Hea meel on näha, et meie valitsuste ja kriisikomisjoni pressikonverentsidele on järjest rohkem kaasatud spetsialistid ja teadlased otse küsimustele vastama.

Igas kriisis peituvad võimalused. Loodame, et Eesti saab maailmale eeskuju näidata ja oma kogemust jagada e-riigi ning kaugõppe lahendustega. Meie majandus on dünaamiline ja avatud, mis aitab meil ennast majanduskriisist kergemini läbi loovida. Veel nädal tagasi oli Londoni ettevõtjal, investoril ja teadlasel suur asukohaeelis Eesti omade ees. Nüüd, kui suur osa tööst käib virtuaalmaailmas, oleme ootamatult sattunud ühele pulgale. Tartu, Viljandi, Kuressaare on virtuaalmaailmas sama keskel kui London.

Lõpuks tuletan meelde lihtsa tõe: just kriiside ajal tuleb investeerida teadusse, arendusse ja innovatsiooni. Sest just majanduskriiside ajal jagatakse ümber turud. Selles protsessis võidavad kõige rohkem need, kes on kiiremad, targemad, uuenduslikumad.