Terviseameti strateegia on olnud tipu vältimine

Igal juhul tuleb olla valmis haigestunute kasvuks ja hospitaliseerimise kasvuks, ütleb terviseameti peadirektor Merike Jürilo. Foto: Tairo Lutter

Kui valitsuse ja Covid-19 tõrje teadusnõukogu liikmed arutasid eile koroonaviiruse leviku värskeid prognoosimudeleid, siis terviseamet koostas esimese prognoosi juba veebruaris. See ennustas tegelikust suuremat hüpet haigestumises, kuid alahindas tublisti isikukaitsevahendite puuduse suurust. Terviseameti peadirektori Merike Jürilo sõnul seda prognoosi avalikkusega ei jagatud, sest sooviti vältida paanikat.

Terviseamet koostas juba veebruaris Eestile prognoosi, mis see ette nägi?

Tegime veebruaris esimese prognoosi, siis ei olnud Eestil enda andmestikku. Tuginesime sellele, mis maailmas sündis – teadsime, et tegemist on viirushaigusega, teadsime, et on võimalus teatud tüsistusteks. Esimene prognoos tugines Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) gripimudelil, mis arvestab Eesti eripära.

Ennustasime u 30 000 haigestunut, kuidas see nädala möödudes kasvab, ning haigestumist, raskemalt haigestumist, vajadust hospitaliseerimiseks ja intensiivi sattumist. Selle me mudeldasime läbi, see sai ka partneritele saadetud esialgse infona, et see võib Eestis juhtuda.