Elu karantiinis ⟩ Õpetaja tööpäevad venivad südaööni

Pille Ellandi on tänulik lapsevanematele, kes käivad koos lastega õues kevademärke uurimas ja saadavad laste kodutöödest pilte. Foto: Erakogu

Kuigi viiruse leviku tõkestamiseks kodu­õppele minek on viinud Järvamaal Laupa põhikoolis klassiõpetajana töötava Pille ­Ellandi tööpäevad tavapärasest palju pikemaks, on ta õnnelik, sest tema kolmanda klassi 12 last vähemalt suhtlevad temaga.

Ka lapsevanemad on aktiivselt koolitöös kaasas. Nii polegi tähtsust sellel, et ise enam õues käia ei jõua, pannkoogid kõrbevad pannile ja teleritki pole mahti vaadata. Kaua ta sellises töötempos vastu peab, ta ei tea, kuid alla anda ei tule mõttessegi.

„Enne algasid minu tööpäevad kella 8 ja enamasti lõppesid 16.30 paiku koolimaja ukse sulgemisega. Nüüd lõppes seni kõige pikem tööpäev öösel pool üks, siis sain arvuti kinni panna ja südamerahuga tõdeda, et kõik on kontrollitud ja kõigile tagasiside antud,” kõneles Ellandi.

Järgmine päev algas kell 9, hakkasid ­helistama õpilased ja küsimusi esitama lapsevanemad. Ellandi kõigil õpilastel on kodus arvutikasutamise võimalus, aktiivne suhtlus käib Opiqu keskkonna ja e-kirjade kaudu. „Sügisel oli meil informaatika tund, kus tegime Gmailid, nüüd saamegi harjutada ja arendada selle kaudu suhtlemist,” täpsustas ta. „Emmedega on kogu aeg side Facebooki kaudu. Ei kujuta ettegi elu ilma FB-ta.”

Ellandi tunnistab, et suhtlemise aktiivsus tõusis hüppeliselt, kuid praegune kõigile uus olukord nõuabki seda. „Olen väga tänulik, et lapsevanemad küsivad FB kaudu või helistavad. Olen tänulik, et nad aitavad lapsi, leiavad aega koos lastega käia jalutamisringil kevademärke uurimas ja saadavad laste kodutöödest pilte. Kui teeme lapsevanematega sellist superhead koostööd, saamegi uue olukorraga hakkama,” uskus Ellandi.