Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2025/05/15/16847207t1h0a37.jpg)
/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/25/13026243t1hb9a8.jpg)
Koroonaviiruse põhjustatud majandusseisak jõuab päev-päevalt aina suurema hulga ettevõteteni. «Eelmine, 2008. aasta kriis oli tänase kõrval morsipidu,» ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. «Täna pole kukkumine kümme protsenti, vaid 50–80 protsenti.»
Tema sõnul on kriis, mis eelmisel nädalal haaras turismi ja meelelahutuse valdkonda, sellel nädalal aina enam end tunda andnud ka tööstuses. Ka IT-valdkonnast on kuulda tellimuste vähenemisest.
Majanduskriisi kogu tõsidusest annab aimu eile avalikustatud Eesti Panga värske majandusprognoos. Suisa nii värske, et keskpanga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul valmisid selle viimased arvutused poolteist tundi enne pressikonverentsi algust ehk vaid pool tundi enne sellekohase pressiteate väljasaatmist.
:format(webp)/nginx/o/2020/03/25/13026242t1hb212.jpg)
Prognoosis toodud arvud räägivad karmi keelt. Parimal juhul, kui eriolukord saab tõesti läbi mai alguses, kahaneb Eesti majandus sellel aastal kuue protsendi võrra. «See on kõige optimistlikum vaade, mida me täna julgeme välja öelda,» kommenteeris Eesti Panga president Madis Müller.
Samuti eile oma prognoosi avaldanud Swedbank oli veidi lootusrikkam, pakkudes maini kestvate piirangute korral põhistsenaariumina viieprotsendilist majanduslangust.
Keegi ei jää puutumata
Keskpanga teine stsenaarium on aga veel palju tumedam. Selle järgi vältab eriolukord kuni augusti alguseni. Majandus kahaneks sellisel juhul koguni 14 protsendi võrra.
«See tundub üsna negatiivne ja pessimistlik stsenaarium,» märkis Müller. «Julgeks pakkuda, et kõige tõenäolisem jääb sinna kuhugi kahe vahepeale.»
Eesti Panga prognoosi järgi toob iga lisanädal eriolukorra raames kehtestatud piiranguid kaasa sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kahanemise umbes poole protsendi võrra.
/nginx/o/2020/03/25/13026244t1h018c.jpg)
Tänavune majanduslangus puudutab praktiliselt kõiki ettevõtteid ja majandusharusid. Tõenäoliselt pääsevad kergemalt ettevõtted, mis pakuvad teenuseid, mida saab teha kaugteel ja mille nõudlus ei pruugi ära kukkuda.
Keskpanga analüüsis vaadeldi koroonakriisi mõju kolmele valdkonnale. Üks neist on tarbimine, mille puhul pole mõju kõigis majandusharudes tingimata negatiivne. Nii kasvab näiteks toidu tarbimine kodus või IT-teenuste kasutamine. Suure hoobi saavad aga meelelahutus ja turism.
Teine on kriisi mõju pakkumisele. Siin võib eeldada näiteks restorani- ja meelelahutusäris 80–90-protsendilist langust. Töötleva tööstuse puhul jääb langus tõenäoliselt tagasihoidlikumaks, kuid siiski väga suureks, ulatudes 20–30 protsendi kanti.
Kolmas on aga muu maailma nõudlus Eesti kaupade järele. Kui vaadata meie peamiste kaubanduspartnerite majanduse prognoose, siis sealt midagi head ei paista. Keskpanga asepresident Kaasik tuletas ka meelde, et vaid partnerite majanduslanguse vaatamine ei anna kuigi täpset aimdust välisnõudluse vähenemise ulatusest. Kogemuse järgi võib viimane olla kaubanduspartneri majanduslangusest kaks-kolm korda suurem.
Võinuks olla veel hullem
Välismaal vaadates torkas eilsetest uudistest silma Norra töötuse enam kui neljakordistumine kuu ajaga. Eesti Pank ei soovinud siinse töötusemäära muutust ennustama hakata, sest enne oleks vaja teada saada valitsuse abiprogrammi mõju majandusele. On ju viimane mõeldud eeskätt just ettevõtete pankrotistumise ja töötajate koondamise vältimiseks. Seetõttu on praegu keeruline hinnata, kui suure osa koondamistest suudavad meetmed ära hoida.
Keskpanga prognoosi järgi kujuneb riigieelarve puudujäägiks sellel aastal leebema stsenaariumi järgi miljard eurot ja negatiivsema asjade kulu puhul kaks miljardit eurot. See arvutus ei sisalda seejuures kahe miljardi suurust kriisiabiprogrammi. Tuleb arvestada sellegagi, et mainitud kaks miljardit on pigem esialgne abipakett ja lõplik kulu kujuneb arvatavasti oluliselt suuremaks.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) ütles eile saates «Otse Postimehest», et kulukärped avalikus sektoris on möödapääsmatud.
Eesti Pank on alandanud siinsete pankade süsteemse riski puhvri nõude ühelt protsendilt nullile, mis tähendab 110 miljoni euro vabanemist, mille abil rahandusasutused saavad katta võimalikke laenukahjusid või anda välja uusi laene.
Kui otsida kogu olukorrast midagi positiivset, siis võib vast osutada sellele, et kõik võinuks olla palju hullem – kõik võinuks olla umbes nii nagu möödunud kümnendil.
«Eesti majandus sisenes sellesse aastasse juba aeglustuvas kasvutempos,» nentis Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina. «Samas oli meie majandus veel eelmisel aastal palju paremas tasakaalus kui enne eelmise majanduskriisi algust.»
:format(webp)/nginx/o/2020/03/25/13026238t1hc476.jpg)
Mertsina viitas, et jooksevkonto oli ülejäägis, majapidamiste sissetulekud ületasid nende kulutusi ning ettevõtete ja majapidamiste võlg oli tosina aasta tagusega võrreldes väiksem. «Käesoleva kriisi juures on oluline mõista, et selle allikas ei peitu majanduses tehtud vigades.»
Lootust tulevikuks annab see, kui heita pilk Hiina majanduses toimuvale, kus pärast koroonaviiruse puhangu leevenemist on märgata selgeid elavnemise märke. Näiteks SARSi-puhangu ajal taastus sellest räsitud Aasia riikide majandus samuti üpris kiiresti.
Samas ei maksa arvata ka kõige optimistlikuma stsenaariumi teostumisel, kui Eestis saab eriolukorra tõepoolest mai alguses lõppenuks kuulutada, et sellega ongi kõik läbi. Välisnõudluse tärkamine võtab tõenäoliselt riigisisesest märksa kauem aega.
Maksahaak tööstusele
Ühtlasi on selge, et mida pikemalt eriolukord paika jääb, seda keerulisem on majandusel pärast seda taastuda. Kui piirangud kehtivad mai alguseni, siis jääb küll paljude ettevõtete töö praeguseks pausile, aga nendel on võimalik normaalsuse taastudes suures osas ettevõtlusega sama koha pealt jätkata. Mida pikemaks paus venib, seda raskem on ette kujutada, et ettevõtted suudaksid sama koha pealt edasi minna.
«Suur hulk ettevõtteid võib sattuda tõsistesse raskustesse ega suuda enam taastuda,» ütles Eesti Panga president Müller, kelle hinnangul saab taastumine olema lihtsam tarbijatele suunatud teenusettevõtetes ja keerukam tööstuses.
/nginx/o/2020/03/25/13026240t1h038d.jpg)
Keskpanga asepresident Ülo Kaasik lisas, et oma prognoosi eeldustes lähtusid nad sellest, et turismiteenuste taastumine on raske, sest usaldus reisimise vastu taastub kriisi järel aeglaselt. Ent kõiki neid prognoose ümbritseb määramatuse ja ebakindluse udu, olukord maailmas muutub väga kiiresti ning milleski ei saa ülemäära veendunud olla.
«Keegi ütles kunagi, et kaevikutes pole ateiste,» lausus SEB strateeg Peeter Koppel. «Mina ütlen, et kahekohalise protsendimääraga mõõdetavas majanduslanguses pole ka ateiste.»
Arto Aas: langus süveneb iga päevaga
Tööandjate hoiak on väga klaar: mida kiiremini lõpevad piirangud ja eriolukord, seda parem. Kui maikuus saab läbi, oleks positiivne. Tuleb arvestada, et iga päev eriolukorda lükkab taastumist nädala võrra edasi. Kui aga majandus oleks lukus augustini, on langus kindlasti hullem kui 14 protsenti.
/nginx/o/2020/03/25/13026239t1h4a29.jpg)
Oma igapäevases töös näen, et pilt läheb iga päevaga aina mustemaks. Kui eelmisel nädalal sattusid raskustesse hotellid, turismifirmad ja toitlustajad, siis nüüd on järjest rohkem kuulda hääli, et kriis jõuab juba tootmisse ja tööstusse, mis on meie majanduse ülioluline vedur. Ka põllumajanduses on asjad halvasti. IT-sektor veel natuke hoiab, aga ka sealt on kuulda, et tellimused langevad.
Langus on järsk ja see süveneb iga päevaga. Ettevõtted lükkavad investeeringud edasi, tellimused kukuvad. Järgnevad koondamised ja pankrotid. Inimesed istuvad kodus, tarbimine kukub ära. See pole enam ainult majanduskriis, vaid midagi veelgi tõsisemat.
See on fundamentaalne lockdown (lukustumine, seisak – toim). Iga päev eriolukorda on hävitava jõuga. Järjest kukuvad ära sektorid, mis lisandväärtust loovad. Maksutuludesse tekib meeletu auk.
Kas on ka midagi positiivset? Ma loodan, et praegu on see hetk, kus kõik läheb halvemaks, enne kui paremaks hakkab minema. Enne koitu on ju ikka kõige külmem ja pimedam. Otsin isegi pidevalt positiivseid uudiseid. Ehk võib ühena välja tuua selle, et Hiina on kriisist väljumas ja küllap neil läheb hästi.