Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2020/03/27/13029910t1h4836.jpg)
Viimased aastad Kolgata teed käinud Baltika jõudis napilt nina vee peale saada, kui vajus uuesti vee alla. Nüüd on viimane abinõu saneerimine.
Eile teatas rõivatootja, keda rahvas tunneb eestkätt Baltmani, Ivo Nikkolo ja Montoni brändi kaudu, et on lühikese ajaga sattunud suurtesse makseraskustesse. «Koroonaviiruse puhang meie põhiturgudel Eestis, Lätis ja Leedus on langetanud radikaalselt rõivaste müüki,» tunnistas Baltika juht Mae Leyrer.
Põhjus on lihtne. Kaubanduskeskused, kus müüakse lõviosa Baltika rõivastest, on lihtsalt kinni pandud. Eestis jõustus vastav keeld eile. Sama lugu on Leedus, kus valitsuse otsusega läksid keskuste uksed kinni juba 16. märtsist. Ainult Lätis hingitseb müük veel edasi – seal on poed avatud vaid nädala sees, aga needki lühendatud tööajaga. Kauplemine jätkub ka e-poe kaudu.
Kui palju müük on konkreetselt vähenenud ja kui palju ostetakse e-kauplustest, Leyrer ei öelnud, põhjendades seda börsiettevõtte staatusega. Kuna tulud kukkusid ära, kulud ja võlakohustused jäid aga endiselt üles, nägi Leyrer saneerimises ainsat väljapääsu. Uudise tagajärjel sööstis Baltika aktsia Tallinna börsil vabalangusse, kukkudes päeva lõpuks peaaegu 20 protsenti. Baltika aktsia maksab nüüd vähem kui üheksa senti tükk.
Saneerimise eesmärk on majanduslike raskuste ületamine, likviidsuse taastamine ja kasumlikkuse parandamine ehk teisisõnu ettevõtte taas elule raputamine.
Lootes abi ja mõistvat suhtumist
Leyrer rõhutas, et saneerimine tähendab ettevõtte päästmist vaid ajutistest raskustest, see tähendab, et jutt käib üksnes teatud perioodi võlakohustuste ja nõuete täitmisest. Ta ei välistanud, et nad küsivad abi ka valitsuselt, kes on lubanud pakkuda ettevõtjatele palgatoetust, maksuvabastusi ja laenutoetust.
Baltika lahkuv juht Mae Leyrer ei välistanud, et ettevõte küsib abi ka valitsuselt.
Baltika nõukogu liige Kristjan Kotkas tunnistas, et ettevõttel on olnud viimastel nädalatel kõva tagasilöök.
«Ilmselt kõnetab ajutine makseraskuse probleem praegu suurt osa ettevõtlussektorist. Meie turgudel on riiklikult kehtestatud eriolukord ja on selge, et inimesed käivad poes ostmas üksnes hädavajalikku,» rääkis ta.
Kotkas kinnitas, et Baltika suudab täita igapäevaseid kohustusi, samuti tasuda suuri ja pikaajalisi kohustusi finantsasutuste ees. Eesmärk on ikkagi äri jätkata.
«Arvestades koostööpartnerite hulka ning omakorda meie partnerite raskusi kriisiolukorraga toimetulekul, on selge, et nii nagu loodetavasti tullakse vastu meile, saab ja tuleb Baltika vastu ka oma koostööpartneritele. Teeme kõik endast oleneva, et jätkata ettevõtte äritegevust viisil, mis hoiab tulevikku vaatavalt meie partnersuhteid,» lubas ta.
Aprillist alustab uus juht
Mae Leyrer asus Baltika etteotsa mullu suvel, kui pikaaegne juht Meelis Milder ameti maha pani. Ta oli kriitiline, leides, et rõivatööstuses on varem tehtud palju vigu.
/nginx/o/2020/03/27/13029912t1hff78.jpg)
Probleemidena nägi Leyrer toona fookuse puudumist, nõrka turundust, liiga suurt brändivalikut ja täielikku mahajäämist e-poe arengus. Seetõttu käis ta välja plaani, kuidas kahjumlikest tegevustest väljuda ja ettevõttele uus eluvaim sisse puhuda.
Leyrer ütles nüüd, pool aastat hiljem, et strateegiline pööre on läinud edukalt, kulusid on kõvasti kärbitud ning brände ja poevõrku on optimeeritud. Edaspidi oligi plaanis jõuliselt keskenduda müügitulu kasvatamisele.
Paar nädalat tagasi andis Baltika börsile teada, et Leyrer ja teine juhatuse liige Maigi Pärnik-Pernik panevad ameti maha. Nende asemel asub aprillis juhatuse esimeheks Flavio Perini. Mehel, kes on elanud ja töötanud nii Itaalias, Poolas kui ka Prantsusmaal, on pikaajaline kogemus rahvusvahelise haardega moeäris.
Kas saneerimine lõpeb edukalt?
Advokaadibüroo Magnusson vandeadvokaat Kaidar Sultson ütles, et suure tõenäosusega pole Baltika ainus ettevõte, mis lähiajal saneerimisele läheb.
Sultson selgitas, et saneerimise edukus sõltub suuresti rakendatavate saneerimisabinõude asjakohasusest, läbirääkimistest võlausaldajatega ja asjaolust, kas ettevõtja ka ise saneerimise edukusse rahaliselt panustab, eelkõige omakapitali kaasamise teel.
/nginx/o/2020/03/27/13029913t1hc44d.jpg)
Saneerimise kitsaskohaks nimetas vandeadvokaat paindumatust. «Võlausaldajate poolt vastu võetud ja kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava ei ole olude muutudes võimalik muuta, samas piirab seadus uue saneerimisavaldusega kohtu poole pöördumist,» selgitas ta, lisades, et eelmisest saneerimismenetlusest peab uue algatamiseks möödunud olema kaks aastat.
Senisele praktikale tuginedes möönis Sultson, et saneerimine on Eesti ärimaastikul olnud pigem erandlik abinõu. Kui majandus kasvab, siis on maksejõuetuse põhjus eelkõige vale planeerimine ja liiga suurte riskide võtmine.
«Praegustes oludes võib eeldada, et saneerimisavaldustega kohtu poole pöördumine sageneb. Kui edukaks algavad menetlused osutuvad, on raske ette näha,» tunnistas vandeadvokaat.