Reinsalu: hädaolukorras võidakse piirata inimõiguste konventsioonis tagatud õigusi

Välisminister Urmas Reinsalu.

FOTO: Mihkel Maripuu

Koroonakriisi lahendamisel võib riigil tekkida vajadus võtta kasutusele meetmeid, mis piiravad inimõiguste konventsioonis tagatud õigusi, ütles välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ERRile antud usutluses.

Eesti liitus ootamatult Euroopa riikidega, kes teavitasid Euroopa Nõukogu, et aktiveerisid inimõiguste konventsiooni artikli 15, mis annab võimaluse piirata osaliselt usu-, sõna- või muid vabadusi.

«Me märkisime, et riigil võib tekkida vajadus võtta kasutusele meetmeid, millega piiratakse konventsioonis tagatud õigusi,» ütles välisminister Urmas Reinsalu ja lisas, et Eesti esitas teate Euroopa Nõukogu peasekretärile 20. märtsil. 

Küsimusele, kas seoses koroonaepideemiaga võib tekkida inimõigustega üha enam probleeme, vastas Reinsalu, et eeldus teiste inimõiguste teostamiseks on õigus elule. «Ja riigid peavad kaitsma inimeste õigust elule, järelikult tuleb selleks ette võtta asjakohaseid meetmeid,» ütles ta.

Välisministeerium: teavitus ei anna alust sekkuda inimeste õigustesse ebapropotsionaalselt

Laupäeva hommikul saatis välisministeeriumi pressiteate, kus teatas, et inimõiguste konventsiooni artikli 15 aktiviseerimine ei tähenda automaatselt konventsioonis ette nähtud õiguste tagamise lõpetamist.

«Euroopa Nõukogu teavitamine ei muuda Eesti riigi sellekohaseid kohustusi ega anna alust ega õigust sekkuda isikute õigustesse seadusliku aluseta või ebaproportsionaalselt,» teatas ministeerium. 

Ministeerium teatas, et teade ei välista isikute õigust pöörduda oma õiguste kaitseks Eesti kohtutesse, kelle pädevuses on hinnata võetud meetmeid.

«Selleks, et riik saaks võtta rahvatervise seisukohast olulisi ja eluliselt vajalikke meetmeid, peab ta saama eeldada, et kui tulevikus asjaomaseid meetmeid hinnatakse, tehakse seda lähtudes faktist, et need meetmed olid võetud hädaolukorras. Seda eelkõige arvestades, et kuna Eesti kohtud lahendaksid kaebusi lähtudes sellest, et tegemist oli eriolukorraga, siis on kohane, et ka Euroopa Inimõiguste Kohus, kui kaebus peaks temani jõudma, saab lähtuda samadest alustest,» teatasid jäänud ministeeriumi ametnikud. 

Ministeeriumi esindajate sõnul ei vabasta konventsiooni artiklile 15 toetumine  Eesti riiki vastutustest, kui riik on võtnud ülemääraseid ja ebaproportsionaalseid meetmeid: «Ka kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Eesti riik järgib ka eriolukorras kehtivaid seadusi ning tagab isikute põhiõiguste kaitse.»

Eriolukorraga seoses on Eestis piiratud riigisisest ja riigipiiriülest liikumist, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, suletud erinevaid kultuuri- jm asutusi, seatud piirangud suhtlusele, sh haiglates ja kinnipidamisasutustes olevate isikutega jne.

Ministeeriumi teatel on rakendatud meetmetest tulenevalt tegemist olukorraga, mis vastab konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale. «Eesti märkis oma teates, et võttis kasutusele nimetatud meetmed, millega piiratakse konventsiooniga tagatud õigusi. Hädaolukorra ulatusest tulenevalt on Eesti rakendanud piiranguid, mis ei pruugi vastata tavaolukorras kujunenud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, vaid mida peab hindama eriolukorra kontekstis. Teate esitamine ei tähenda, et Eesti peatab konventsioonis ette nähtud õiguste tagamise.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles