Komisjon leidis, et Eesti endise poliitilise juhtkonna ja Otto Tiefi valitsuse liikmete represseerimine ning Eesti kodanike süüdistamine Nõukogude kodumaa reetmises oli seadusevastane, samuti nagu tsiviilisikute ning demobiliseeritute kasutamine sunnitöölistena.
Komisjon: vastupanu oli õigustatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kodanike saatmist filtreerimislaagritesse ning tsiviilisikute süüdimõistmist sõjatribunalides peab komisjon aga ühes küüditamistega inimsusevastasteks kuritegudeks.
Ehkki kogu poliitiliste arreteerimiste ja süüdimõistmiste protsess oli illegaalne, tõi komisjon siiski välja, et mõnede Omakaitse liikmete, politseinike ja Saksa-aegsete vangivalvurite üle kohut mõistes lähtusid Nõukogude võimud ka piisavatest tõenditest, mis viitavad, et need kohtualused sooritasid inimsusevastaseid kuritegusid. Enamasti määrati neile surmanuhtlus.
«Ei saa väita, et kõiki Nõukogude julgeolekuorganite poolt arreteeritud ja tribunalides süüdi mõistetud isikuid tuleb pidada süütuteks illegaalsete protseduuride tõttu,» sedastas komisjon.
Samas on komisjon seisukohal, et Eesti taasokupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1944. aasta oli illegaalne ning vastupanu sellele okupatsioonile oli õigustatud.