Kiidjärve kuklaste kuningriigist on alles vaid riismed

Levo Tohva (keskel) näitab Malle Orasele ja Ülo Leitule, milline oli kuklasepesa, mille seemnepuu murdudes pooleks lõikas. Foto: Ülle Harju

Kui RMK aasta eest Põlvamaal Kiidjärve kuklaste raja ääres metsa raius ja looduskaitsjad seetõttu protestisid, siis väitsid nii RMK kui ka keskkonnaamet, et raie olevat sipelgate huvides. Nüüdseks on selge, et ümbruskonna kuklased said ikkagi hävitava löögi.

«Turismi- ja õpperajana kuklaste rada enam pole ja asurkond on hääbumas,» nentis matkajuht Levo Tohva, kes pärast raiet raiealadel kõik pesad kaardistas ja sipelgate käekäiku läbi aasta jälgis.

Tema andmeil asus aasta tagasi 96 kuklasepesa RMK lageraielangil ja 36 pesa aegjärkse raie alal (raiutakse 50 protsenti puudest, ülejäänud puud mõne aasta pärast – ­Ü. H.).­ Kevadel välja tulnud sipelgad hakkasid alguses pesi toimekalt üles ehitama, kuid sügiseks olid alles vähesed, varasemast tunduvalt väiksemad pesad.