Korduma kippuvad küsimused ⟩ Miks on Eestis eriolukord ja mida see tähendab?

Stenbocki majas töötab Eesti vabariigi valitsus. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

12. märtsil 2020 kuulutas valitsus esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra ning moodustas komisjoni, et tõkestada koroonaviiruse levikut ja lahendada rahvatervise ning majanduse probleeme.

Eriolukord kuulutatakse välja juhul, kui:

• tegemist on nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorraga,
• vaja on rakendada eriolukorra juhtimiskorraldust ja meetmeid.

Valitsuse eesmärk:

• tõkestada Covid-19 edasist levikut Eestisse,
• tõkestada Covid-19 levikut Eestis,
• tagada tervishoiusüsteemi toimetulek Covid-19 tõrje ja raviga,
• vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust Covid-19 leviku
• tõkestamisel ja ravil,
• tagada inimeste toimetulek Covid-19 tulenevate kaudsete mõjudega,
• tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.

Millised meetmeid eriolukorras kasutatakse?

Eriolukord võimaldab kasutada järgmisi meetmeid:

• kehtestada viibimise keeld ja muud liikumispiirangud. Inimesi saab kohustada eriolukorra piirkonnast lahkuma;
• avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud eriolukorra piirkonnas;
• kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjus on eriolukord, siis ei kehti
• riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise ja
• lisaeelarve eelnõu algatamise kohta;
• kulude katmiseks saab kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid.

Selleks, et tõkestada viiruse levikut, on oluline järgida valitsuse ja teiste ametkondade korraldusi. Valitsus otsustas keelata avalikud kogunemised ja viia koolid kaugõppele, kehtestas sanitaarkontrolli piiridel ning sulges kultuuri- ja spordiasutused 1. maini.

Alates 25. märtsist tuleb avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms.

Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Alates 27. märtsist on eriolukorra juhi korraldusel suletud kaubanduskeskused. Avatuks jäävad seal toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakuautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid vastava kaardi alusel.

Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.

Teistes poodides tuleb liikuda kas üksi või kahekesi ning hoida vähemalt 2 meetrit vahet. Sisse- ja väljapääsude juurde tuleb panna desinfitseerimisvahendid. Poed peavad seda tagama. Söögikohad ja baarid tuleb õhtul kell 22 sulgeda, toidu kaasamüük ja kojuvedu võib pärast kl 22 jätkuda.

Suletud on ka meelelahutuskohad (näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid).

Kust ma leian teavet eriolukorraga kaasnevate muudatuste kohta?

Põhiteavet leiad meie korduma kippuvate küsimuste lehelt, mida luuakse eri ametite koostöös ja mis uueneb iga päev. Siin lehel suhtleb Sinuga ka vestlusrobot Suve, kellelt saad eriolukorraga seotud küsimusi küsida. Suve räägib praegu eesti ja inglise keeles. Peagi hakkab ta ka vene keeles suhtlema. Suve põhineb tehisintellektil ja teda on õpetatud korduma kippuvate küsimuste põhjal. Vestlusroboti idee sai teoks tänu Eesti iduettevõtluskogukonna, Garage48 ja Accelerate Estonia häkatonile "Hack the Crisis".

Häirekeskuse infotelefon 1247 (välismaalt helistades [phone]) jagab teavet koroonaviiruse leviku ja eriolukorra kohta.

Telefon töötab ööpäev läbi kolmes keeles (eesti, vene, inglise) ja on helistajatele tasuta. Sellelt numbrilt ei saa meditsiinialast konsultatsiooni.

Tervisenõu küsige numbrilt 1220, kus kõnele vastavad meditsiiniväljaõppega inimesed. 

Miks on vaja viirust tõkestada?

Viiruse levik on keeruline nähtus, mis mõjutab tugevalt Eesti elu. Sellega tegelemine nõuab suurt tähelepanu.

Meil tuleb hoida inimeste tervist ja leevendada majandusraskusi. Peame käituma vastutustundlikult ja kaitsma iseend ja oma lähedasi. Eriti peame kaitsma eakaid, nõrgema tervise ja krooniliste haigustega inimesi, kellele viirus võib olla kõige ohtlikum.

Valitsus tänab kõiki inimesi, asutusi ja organisatsioone, kes juhiseid täidavad ning riigile ja oma lähedastele abi pakuvad. Valitsus töötab välja lahendusi, et kaugtöö ja asutuste ajutise sulgemise mõju majandusele oleks võimalikult väike.

Millega tegeleb 12. märtsil loodud valitsuskomisjon?

12. märtsil moodustas valitsus komisjoni koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning rahvatervise ja majandusprobleemide lahendamiseks.

Komisjoni eesmärk:

• komisjonil on õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt teavet ülesannete täitmise kohta, 
• tagada viiruse levikuga seotud olukordade lahendamine,
• korraldada riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste koostööd,
• koordineerida ressursside kasutamist.

Kes kuuluvad valitsuskomisjoni?

Komisjoni tegevust juhib peaminister.

Komisjoni liikmed on justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister, välisminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ning riigisekretär. Vajaduse korral kaasab komisjon oma töösse lisaliikmeid.

Senine töörühm, mida juhtis sotsiaalminister, andis töö üle valitsuskomisjoni abistavale meeskonnale, kuhu kuuluvad ministeeriumite ja ametite esindajad.

Millal ja kui sageli valitsuskomisjon koos käib?

Valitsuskomisjon kohtub kolm korda nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval.

Neljapäeviti pärast valitsuse istungit toimub komisjoni laiendatud koosolek ning sellest võtavad osa kõik valitsuse liikmed.

Mida teeb valitsuskomisjoni juurde moodustatud teadusnõukoda?

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 20. märtsil kokku teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuskomisjoni jaoks eksperdiinfot.

Teadusnõukoda hindab muu hulgas seda, kuidas kehtivad piirangud viiruse levikut tõkestavad ja tõrjuvad.

Covid-19 tõrje teadusnõukoja juht on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. Nõukoja liikmed on Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving, Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits.

Kas jätkab tööd rahandusministri majandustöörühm? Millised meetmed kasutusele võetakse?

Rahandusministri majandustöörühm jätkab tööd. Töögruppi kuuluvad lisaks rahandusministrile majandus- ja taristuminister Taavi Aas, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, lisaks eksperdid rahandusministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Riigikantseleist ja Eesti Pangast. Tööhõive küsimusega seonduvalt võtab töörümast osa sotsiaalminister Tanel Kiik.

Riik valmistab ette majandusmeetmeid, millega toetada raskustes ettevõtteid. 

Kust saab kohaliku omavalitsuse esindaja kõige värskemat infot valitsuste otsuste rakendamise kohta?

Kohalikud omavalitsused saavad infot vabariigi valitsuse otsuste ja nende rakendamise kohta regionaalsetest kriisikomisjonidest. Samuti on info kohaliku omavalitsusega seotud erinevate teemade kohta saadaval rahandusministeeriumi veebilehel.

Kuidas tuleb pidada eriolukorras linna-, vallavolikogude ning linna- ja vallavalitsuste istungeid?

Inimeste tervise kaitseks on valitsus keelanud eriolukorras korraldada avalikke kogunemisi, sh avalikke koosolekuid ja avalikke üritusi. Seetõttu soovitame ka volikogu ja valitsuse istungite, volikogu komisjonide istungite või muude kohalike omavalitsuste töövormide puhul vältida eriolukorra ajal füüsilisi kogunemisi.

Soovitame kohalikel omavalitsustel rakendada volikogu, valitsuse ja komisjonide istungite pidamisel elektroonilisi töövorme. Samuti saavad omavalitsused kaaluda võimalikult suures ulatuses kohalikes omavalitsustes kaugtöö tegemise võimalust.

Kohalikel omavalitsustel on võimalik valida oma töö korraldamiseks vajalikud töövormid. Näiteks otsustada viia volikogu ja valitsuse istungeid läbi elektrooniliselt, kuulutada volikogu istung haiguste leviku tõkestamiseks kinniseks. Samuti on kohalikel omavalitsustel võimalik otsustada volikogu istungite ärajätmine märtsikuus, kui see on vajalik ja võimalik. Seda vaid juhul, kui seeläbi ei teki olukorda, kus näiteks valla- või linnaeelarve jääks kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates vastu võtmata ning seetõttu muutuks volikogu tegutsemisvõimetuks.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ei sisalda piirangut volikogu istungite pidamiseks elektrooniliselt, kas infosüsteemi VOLIS, Skype’i või mõne muu rakenduse kaudu.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt peavad volikogu istungid olema avalikud. Elektroonilise istungi pidamisel saab avalikustamise nõude täita ka sellega, kui osalised on pildi ja häälega tuvastatavad (nt Skype’is) ning istungist toimub reaalajas n-ö ülekanne.

Volikogul on õigus kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Sel juhul avalikku ülekannet istungist tegema ei pea.

Volikogu istungite läbiviimise täpsem kord nähakse ette iga volikogu töökorraga. Isegi kui volikogu töökorras ei ole ette nähtud võimalust volikogu istungeid elektrooniliselt läbi viia, kuid kui riigis kehtestatud eriolukord või jooksvad olulised KOV küsimused tingivad volikogu istungite läbiviimise vajaduse, siis erandkorras saab volikogu istungi elektrooniliselt pidada ka ilma vastava volikogu töökorrast tuleneva volituseta. Lisainfot leiate omavalitsuste portaalist. Eriolukorras KOKSi rakendamisega seonduvate küsimuste osas saab täpsemat infot kirjutades meilile [e-mail].

Kuidas menetleda eriolukorra tingimustes kohalike omavalitsuste planeeringuid?

Eriolukorra tingimustes planeeringute menetlemise kohta info leiab portaalist planeerimine.ee.

Kus saab tutvuda eriolukorda puudutavate õigusaktidega? Kas need on saadaval ka vene ja inglise keeles?

Eriolukorda käsitlevad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja veebi avalehel, kus kõik õigusaktid on otselinkidena kättesaadavad. Vabariigi Valitsuse aktid ja eriolukorra juhi korraldused avaldatakse kohe, kui need on riigikantseleist esitatud, muudatuste korral ajakohases ja kehtivas sõnastuses. Uuemate aktide lihtsamaks eristamiseks on nende juures märge «Uus». Iga uue eriolukorda käsitleva õigusakti avaldamisel antakse sellest teada ka Riigi Teataja Facebooki lehel.

Kõik õigusaktid tõlgitakse vene ja inglise keelde. Venekeelseid õigusakte saab lugeda lehelt Чрезвычайное положение ja ingliskeelseid lehelt Emergency Situation.

Nii eestikeelseid akte kui ka tõlkeid uuendatakse pidevalt. Muudatused avaldaks ajakohases seisus tervikteksti uues sõnastuses. Lisainfot saab küsida e-posti aadressil [e-mail].

Kas valitsus valmistub piirama inimõigusi ja sõnavabadust?

Ei, Eesti kaitseb ka eriolukorras põhiõigusi ega peata Euroopa Inimõiguste konverentsioonis ette nähtud õiguste tagamist, vaid me täidame korrektselt oma teavitamiskohustusi.

20. märtsil teavitas Eesti Euroopa Nõukogu eriolukorra lahendamiseks kehtestatud piirangutest. Teatavasti kuulutas Vabariigi valitsus 12. märtsil seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra, mis kehtib 1. maini 2020. Sellega seoses on Eestis piiratud riigisisest ja riigipiiriülest liikumist, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, seatud piirangud suhtlusele jne.

Tegemist on olukorraga, mis vastab Euroopa Inimõiguste konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale, mistõttu Eesti teavitas Euroopa Nõukogu enda astutud sammudest. Samuti informeeriti sellest, et Eesti jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsiooni täitmist. Teavitus tagas selle, et hilisemate võimalike kohtuvaidluste osas on Euroopa Inimõiguste Kohus teadlik Eestis kehtestatud eritingimustest (näiteks kogunemisvabaduse piiramistest) ning lähtub samadest alustest, mis Eesti kohtud.

Eriolukorra meetmete rakendamine ja Euroopa Nõukogu teavitamine ei vabasta Eestit põhiõiguste järgimisest. Me oleme demokraatlik riik ja seda eriolukord ei muuda. Ka kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Eesti riik järgib ka eriolukorras kehtivaid seadusi ning tagab isikute põhiõiguste kaitse.